groov ^^

ebaloogiline. kuulan siin mingit scissor sistersit ja chillin yxinda oma putkas nagu öige walvur kunagi. XDDD ja köigi olude kiuste, on mul tänase päewa puhul ikkagi hea tuju. vöib-olla sain ma pohuismiga wastu pead, aga töenäoliselt on lihtsalt öhk puhtamax läinud. vöi siis alles läheb, aga fakt on see, et ymbritsev mind suurt ei köiguta. ööösel tulevad ikka head mötted ja päewal jöuavad nad kohale. paraku mitte kunagi werbaalsel kujul muidugi. tho..sönad on yldse yletähtsustatud endiselt. asjad on visuaalselt mitu korda lihtsamad. see tekitab muidugi kysimuse, miks yldse yhe vöi teise asja pärast närvi minna siis. ja unustastada oma tegelikku pointi.
ah kurat, suppi peab poistele jagama nyyd XDDD persse, mis töö ikka.

another day in paradise.

weider, kas pole. alati kui endale tundub, et asjad hakkavad kindlamaid kujusid vötma ja pähe tekib mingisugune ettekujutus sellest, mis vöiks olla, langeb köik jälle nulli. alati wastasuunas liikuvad energiad. fakk....ma lihtsalt ei viici enam pingutada. yx tahab yhte asja, teine teist, aja möödudes muutuvad need energiad wastupidisex ja löppkokkuvöttes ei jöua selle köigega mitte kuhugi. töllerdan jälle oma pustotas. aga...yxköik, tagasi ma ei lähe. edasi..nagu näha, ka mitte. järelikult seisan paigal ja palvetan, et ka see periood vöimalikult walutult möödux. tuuleveskitega ma ometi ju vöidelda ei jaxa. ma olen ju ka faking inimene, tuleb välja...siiski. elan ja hingan...ja tunnen ja muud säärast jama, mida tegelikult waja ei ole, et önnelik olla.

it's all elysium. everything around. why no one realises it?!?

Arounda Mi ...

...wahel mötlen pärast eelmiste blogide kirjutamist, et ma olen ikkagi idioot ja kujutan endale maailma ette, sest osa öhtust on persse kukkunud endast mitte olenevalt. aga siis on sellised ideaalsed hommikud, kus ma ainult waatan talle otsa ja tean, et tegelikult ma ei saa exida. mul on ikkagi öigus ...ja elu on gerbera ^^ ....so hmmm....ma siis lendan nyyd lilli nuusutama :)

Elysium

hmmm....mingi järjekordne reede, kus önnex keegi ei saa mulle promille töstvaid plaane pähe määrida, sest ma saan end alati välja wabandada tööga. vöi noh...töö vöi asi, köva protsent eraelust kandus sisuliselt sinna yle ja löppkokkuvöttes mulle makstakse selle eest. tak. väike marbs äkki, yeaa sounds like me, in my room. panin singlid playlisti. seega kuulan mulle mitte kuuluvat saasta, möned nostalgiapärlid sealhulgas. mmm..jušt-jušt. liquido...narcoootic.
so, mis meil uut siis. yhe eluperioodiga on siis selleks korrax gatoova jälle. millegi pärast ei oma ma mitte yhtegi yleliigset emotsiooni, mis vöix mu sisemist stabiilsust köigutada. ma ei tea, kas ma olen lihtsalt köige selle jama juures tuimaks muutunud, vöi jällegi teesklen midagi vöi kedagi muud, vöi...ei peagi asjade loomulik kulg eriti negatiivsust tekitama. sisuliselt sölmisin ma endaga ju pärast dimat siiski rahu. kui ei saa kinni hoida, siis ei saa ja järelikult ei ole wajagi. alati, i say alati, tuleb uus ja parem. well....antud ajahetkele sobivam, ytleme siis. ( spiritual front - jesus died in las vegas ) hmmm...meie surematud lood jah. ikkagi mitte midagi. huvitav, kas shokk, mis tegelikult nyyd juhtus, tuleb hiljem...vöi jääbki tulemata seekord. vöi kurat teab, see ei ole midagi, mis kunagi löppeks. nagu ka mari, nagu ka dima. nad ei kao kunagi kuhugi. sest aega minu reaalsuses endiselt ei eksisteeri, see on waid formaalsus, mis on loodud, et olukorda pisutki kontrollida. ometi nende pärast ma nutsin ja söin rahusteid ja muud jama, et mitte midagi tunda. kas ma peaks nüüd edasi minema ergutitega, et walu tunda vöi. fakk, ma ei saa aru. mix kuradi pärast see nii ebaoluline tundub. tema ytles, et mul lihtsalt on mugav positsioon, sest ma ei ole yxi. aga ometigi yxi oleme me köik. ( rihanna - unfaithful ) njaa ka selles vöib olla asi. sest ma ju olin. lihtsalt hirmust, et kui ise perse keeran, on kedagigi syydistada. aga siiski, mitte enne, kui polnud pöhjust. rääkimata sellest, et usaldust inimestesse siiski polnud. temasse heal juhul, aga köik need ylejäänud ta ymber, ei ole mu silmis endiselt sittagi väärt. hea kyll, jahh..köik milles mind syydistati oli siiski tösi. seda köike ja enamgi weel. see ei olnud paranoia, see oli köik nii planeeritud, et weel enam tekitada viha minu wastu. ma ei olegi väärt seda, et keegi mulle nyyd köik annax. ( lacuna coil - falling ) ja seda köike lihtsalt sellepärast, et mulle on sisse kodeeritud, kui yx kord sydametult ja sydant löhkuvalt näkku pannaxe, enam tagasiteed ei ole. alateadlikult lähen ma hävitusrajale. alguses...loomulikult olin ma seal ja ei kuskil mujal. aga siis ei olnud seal teda. mitte täielikult. so, mida kuradit me enam taidleme, selle ymber, kes keda armastab. armastus ei puutu asjasse. me töesti defineerime seda erinevalt. minu jaox tähendab see seda, et esimesest minutist alates antakse endast köik ära, ainult nii saab rahu endaga, sest midagi ei ole tagasi hoitud kurat teab mille pärast. karta on, et keegi tegelikult nii ei tee ja kui ma selle arvelt suurema osa aja passin yxinda, sest teised maadlevad kahtlustega, siis fine by me, i'm kewl with myself at least. endale ma vähemalt völgu ei jää. njah, inimesed muudkui wajavad oma aega, et jöuda selgusele endas, jöuda selgusele teistes...ja mina...mina olen kogu aeg seal. lihtne. minul ei ole aega waja. asjad on alati nii nagu nad on ja nagu nad esimesest silmapilgust paistavad. kas ma teadsin, et nii läheb? loomulikult...ajutine esimesest silmapilgust. ma teadsin, et ma poleks pidanud sinna minema, sest ma teadsin ka seda, et mina ei jää kaotajaks, vaid tema, kes seda liiga hilja taipab, aga ikkagi... ( cascada - neverending dream )
-möttepaus- hmm...yhesönaga. seal, kus löpux saadakse ilma liigselt mötlemata pihta, kes ma olen ja mix ma olen, sinna ma jään. senikaua, aga ...annan ma endiselt köik ära ja liigun ja liigun. pole mötet kartagi, et löpux ei ole midagi anda, selles ongi kogu asja völu, jättes endale mitte kui midagi, ollakse löpux waba saamax ja tegemax köike, mida hing ihaldab. kartes ja end tagasi hoides, well, nagu näha, tegelikult kaobki köik. (johnny cash - hurt ) mönikord ei tahetagi köike ja ka see pole oluline.
-uus suits- vahin pilvi oma pea kohal. ( tv on the radio - staring in the sun ) jaaah, see lugu on kevad. sinna vöib-olla oleks pidanudki jääma. värske, uus, puhas ja syytu. kutsikad mängimas murul. unistades suvest. aga olgem ausad, minu elu algab alati sygisel. siis kui wana sureb ja langeb pörmu. ma naudin melanhooliat ja kibestumust, mida see inimestes tekitab, sest ma tean, et köik on tegelikult wastupidi näilisele. ( tok - footprints ) in a way, ma naudin ka agooniat generally. sest siis ma tunnen, et olen sellest yle...körgemal. mina nutan alati, kui on juuli ja päike paistab ja inimkond peesitab rannas ja arvab, et on nii kuradi waba. sittagi te olete. kui lumetormis suudate naeratada ja endaga tasakaalu leida, vot siis olete wabad.
( cindy lauper - girls just wanna have fun ) nu vot siis. pehmendan weel maandumist vöi aitan sul ise nabanööri läbi löigata. wahet ei ole. me oleme endiselt bumer, mis söidab 130-ga telliskivi myyri suunas. beautiful collision. sest noh, kui ikka weel aru ei saanud, mida ma teen, siis tuleb vist paraku viimane walida, sest mina olen juba ammu mujal andmas köike.
( broder daniel - superstar) u know, what i mean. u've seen everything. now it's ur turn to spread the message to the world, not hold on and cling, that was never the thing i wanted to give. i'm here to teach, not to stay...

27.

mnjaa..eile olin jöle uhke enda yle ja naersin maailmale näkku. nyyd aga, vöta näpust, awastasin, et enda katusega pole köige paremad lood. jällegi on teine kapitaalselt lendama läinud ja köik on kosmoses näha. mis siis weel saab, kui kured läinud ja kurjad ilmad?! wastu talve pole enam kuskilt katuseparandajat ka vötta, järjekorrad hirmus pikad. rääkimata, mis see köik maksma läheb. jaaah...asjalood on sitasti. hakka vöi korilaseks.... XDDDD
(eino vahemärkusena öeldes, mul on endal ka häbi, mida ma hetkel kuulan youtubest...hea, et naabrid rebased on, neil nagunii arvamust minu kohta olla ei tohi)
nöiviiisi, waatame, mis kaardid tänavu meile räägivad ka ;)

le mina. vot siis, tuleb välja, et mina olen minevikku klammerdunud ja tulevikku pole. on see, mis oli ja mis on praegu. vana arm ei roosteta thing. then again, risti kymme says alati jah, just a glance to the past.
and you iz...haa. tasakaalukas kallim (sönawara, tyybid, sönawara XD ) et...pyhendab köigile tundetahkudele vördselt aega. in ei guud vei as ai sii. usub teie wastastikusesse armastusse ja on kyllalt enesekindel, et mönex ajax kaduda ja teiste emotsionaalsete wajadustega tegeleda. schwiiit ^^ täiendus täisväärtuslikult elule. mölemad partnerid on vördselt suhtele pyhendunud ja armunud. tänu lihtsusele, möistuslikkusele ja stabiilsusele on nende abielu teineteisele orienteeritud, loov ja hingeline. oceasendis ruutu 8 tasakaal ja wastastikune möju aitavad kaasa täisväärtusliku ja yhtlase existentsi loomisele. see rikastab su elu köikvöimalike aspektidega.
hetkeeel. hmm....pööratud ruutu äss. basically means, et kannab positiivset sönumit öppimise ja kogemuste omandamise kaudu. pööratud kaart ytleb, et oled elukooli öpilane, kes käib parajasti näiteks möjukuse vöi abieluönne saavutamise kursustel. köik oleneb sellest, mida universumil on sulle öpetada. aga jällegi, alati jahh.
tulevik sis. haahaa. kui risti soldat kirjeldab su uut poiss-söpra, siis saavad teist köigepealt söbrad. isegi kui teie suhe ei arene millekski enamaks, jääte alati söpradeks. soldat viitab sellele, et unelmate prints on juba sinu körval. (vapseee) kui kohtad risti soldatit, siis haara juhusest, sest temast vöib saada sinu söber vöi armuke. pea meeles, et soldat on märkamatult tagaplaanile jäänud, kuid tema tähsust ei tasu alahinnata. ai siii.... :P
vägisi ligi tikkunud lisakaart. no mine. pööratud poti emand. kujutab kövasti haiget saanud naist rohkem kui yxki teine kaart. kannatav emand on hirmus ja tema kannatused vöivad kesta aastaid. samas, alistub pettumusele, kui ei suuda maailam oma seisukohtadele wastavaks kujundada. väljalylitunud möistusega muutub ta kinniseks, piiratuks, kibestunuks ja hirmuäratavaks. ...yhesönaga. lyhikokkuvöttena. selge see, mix see kaart pakist välja kukkus ja tähelepanu nöudis.
pöhjakaart. lahkuminekud on paratamatus. otseasendid poti viis esindab loomulikke lahkumisi. sa ei tunne erilist lahkumiswalu, sest tead, et ta pole mees, kellega sooviksid weeta terve elu.
one more yeayeayea...but. mitte sellest ei tahtnud ma ju rääkida. lisakaart, teema juurde tagasi tulles. *wypadki* thi edu kaart. tähistab terviklikku pilti, kogusummat vöi ylewaadet. esindab meie jöupingutuste tulemusi, haridusega kaasnevat haritust, investeeringuid ja kogemusi. ei ole wedamise kaart, vaid eeldab pealehakkamist ja järjekindlust. kristallselge ja purunematu. teemant. lisaks edu, kuulsus ja muu crap. naturally. never the less. kuulsusetu löpp välistatud. jumal ei saa neid väljateenitud eesöiguste ja körge positsiooni eest karistada. nende heatahtlike ja hoolivate inimeste ainuke nörkus on mugavused. :}}}
dooopydoopydooo. i rest my case. ja heeey, ma kuulan the soundsi. (8) this will be the death of me....(8)

whoaa

who'z thi shane aye. who iz. and i nailed it. this time i surprised even myself. ain't life peachy, to think of it. missed the prison meeting, had sum fun-fun, chinese food, rum-cola, cigarette, lousy tv shows, slothing in bed all day long...what else to ask. really. ^^ i shall marry this life.

citylights

bloogimine on popp tänavu. njaah, aga verbaalselt ma asju ajada ju ei taha, sellega kaasneb liiga palju jama ja mööda rääkimisi. pealegi pool töde on palju intrigeerivam, kui maailmale alasti olla. so, mis siis nüüd...
eile öhtul yritasin minna ajas tagasi. töesti yritasin. kujutasin ette, et kui ma piisavalt palju pingutan ja vähem mötlen, tulevad mingid mineviku tunded mu aadressile tagasi. väike kompressori dinner, latte, töllerdame vanalinnas. well, pannkook maitses nagu alati, kohvik oli endiselt köige soojem koht kylmas linnas ja wanalinn oli sama mystiline-romantiline nagu aasta tagasi. rääkimata sellest, et ma arrrrmastan sygist. lehed langevad ja surevad, kaob ka kaootiline alastus ja palavus linnapildist. aga see köik ei töötanud, ma jalutasin yxinda oma peas ja see oli nii kuradi ilus. asjale punkti panekuks vöi siis viimaseks väljakutseks läxime vaateplatvormile. haven't been there for a year or so. linn vedeles seal all nagu ikka oma tuledes. vaatasin seda sama katust, kus ronisin ja köiki neid teisi. ilus oli, sa oleksid vöinud seal olla. muud ma möelda ei osanudki. ma ei hakanud isegi teesklema. tahtsin olla yxi ja lootsin, et sa leiad mu sealt, kuigi see oli tol hetkel vöimatu. ja ma läksin sealt, ära sest ma ei suutnud seda kauem taluda. öhus oli nii palju pinget, et ma oleksin vöinud selle pooleks rebida. aga ma ei teinud midagi, ma ootasin. ja see tuli. ma teadsin, et sellega oli peatykk löppenud. tema vist ka teadis. sest enam ei olnud meil midagi öelda. alles öösel ta helistas ja nuttis telefoni ja kysis, miks praegu, miks yldse. kust mina tean, miks praegu ja miks yldse, ju siis oli nii waja. et mind oli waja mujal kui siin.
mina ...pean olema fakin jögi ja lendama alla mägedest, mitte istuma orus, olema mingi loksuv järv ja roiskuma oma sängis. ma isegi ei ytle enam, et on liiga hilja, aeg on täpselt paras. köige jaoks. aga ma ei lähe konkreetseks, ma ei taha surnud hinge oma kontole. ma ei taha, et ma löpetaksin kellegi jaoks maailma. sest maailm on minu jaoks juba ammu surnud, elab vaid universum ja mina kuulun sinna.

peale tööd on ikka tropp olla ...

Vot tak!

oooooopiumiingel *wypadki*

asi ametlik. ma läksin lolliks. ja soshla s uma. i lost it... in space. ma ei tea, kuhu end panna. syya ei suuda, magada ei saa, sest infarktioht on. temperatuurist ei saa aru. dušš on jube kaugel. jalutaks, aga ei tea, kuhu. adrenaliin ja serotoniin panevad kollektiivselt näkku. poole kohaga on masendus, sest mind topiti seletusi andmata esimesse korpusesse. mis on prosto oxeleajav koht. walgus on wale, löhn on vale, rääkimata inimestest. ja teha midagi ei saa. muidugi, mis see ometi muudab, aga tho...siiski. -vöcin kollase teki enda ymber- ...mnjaah. suicetax, aga isegi seda ei taha. ma vöin vist tundide kaupa liikumatult oma lugu kuulata. ja kui sellest tydinen, kuulan tundide kaupa järgmiseid kahte. no persse, kust see algas ja kuhu see teel on. kellele seda waja oli ja mis puhul? kysimused, da? isegi wastus ei ole oluline. mis selle teadmine mulle annab, olematuks ikka asja ei tee. köik on nii....fakin under not my or anyones control. spontaanne, impulssiivne, köike hölmav. i feel like a fckn puppet. ja oluline on waid praegune hetk. see, mis oli, on juba olnud.
(8) Liquido - Narcotic

byebye. ja millelgi ei ole enam tähtsust.

talveöö... jah?!

ooopiumiingel...kell on weider, alles kaks. all korrusel on pragulka, mina istun üksinda kabinetis ja tegelikult arutlen oma peas, et mida perset ma ometi kokku keeran. aga samas on mötted blokeeritud, waid lihtsalt toimub konstantne liikumine. ma ei kujuta ette, kuhu suunda. wahest see polegi oluline. vöib-olla astusin lihtsalt märkamatule uude eluperioodi ja löpetasin wana, kuigi ei pannud seda ise tähelegi. väliselt oleks see nagu sama wana jama juurde tagasi astumine, kuid sisemiselt..noh, on waikus. esiteks. teiseks...köik on jällegi surmaadrenaliinine ja samas nii turvaline. oma element. oma mull. tasakaal. harmoonia.
mulle lihtsalt nii meeldib teha asju, mida ei tohiks ja seda köikvöimalikes waldkondades. ainult tehes asju, mida ei tohix, saab aru, kui palju tegelikult vöib ja kui kaugel on piirid. kui neid yldse on. sest mis kurat takistab olemast...
simply ma ei tee ju midagi, mida mulle eelnevalt poleks tehtud. peaksin ma end ainult suusönalise pöhimötte pärast tagasi hoidma. tra süda tilgub werd, möeldes, kui palju asju on lihtsalt raami surutud sitase lootuse pärast.
siin nendel treppidel löppebki maailm...ja las löppeb, mis siis. löppeb ta nyyd vöi löppeb ta kuu, kahe, aasta, paari pärast. fakt on see, et ta löppeb. pole siiani midagi pysima jäänud, peale minu enda, ja ei jää ka edaspidi. ja see on siiski ainult hea. halb oleks awastada, et edasi ei olegi enam midagi.
...argh. -löpp- pragulka löpp



Siin nendel treppidel lõppebki maailm
Oopiumi punaste lillede eest
Siis kui nägin sind siin esimest korda
Tuli trepikoja pimedus su seest

Siin sellel avenüül tuul kutsub kaasa
Varjusid majade all
Varajane sügis tuleb külmalt sel aastal
Talveööde pimedus on silmades sees sul

Süstla nõelalt langeb tilk
Verre lendab lind
Pööra oma kaarnapilk
Tule ja armasta mind

Süstla nõelalt langeb tilk
Verre lendab lind
Pööra oma kaarnapilk
Tule ja armasta, tule ja armasta mind!

Siin nendel treppidel lõppebki maailm
Oopiumi punaste lillede eest
Siis kui nägin sind siin esimest korda
Tuli trepikoja pimedus su seest

Siin sellel avenüül tuul kutsub kaasa
Varjusid majade all
Varajane sügis tuleb külmalt sel aastal
Talveööde pimedus on silmades sees sul

Süstla nõelalt langeb tilk
Verre lendab lind
Pööra oma kaarnapilk
Tule ja armasta mind

Süstla nõelalt langeb tilk
Verre lendab lind
Pööra oma kaarnapilk
Tule ja armasta, tule ja armasta mind!

Süstla nõelalt langeb tilk
Verre lendab lind
Pööra oma kaarnapilk
Tule ja armasta mind

Süstla nõelalt langeb tilk
Verre lendab lind
Pööra oma kaarnapilk
Tule ja armasta, tule ja armasta mind!

ma olen lits ja nali tuleb peale.

Jöudsin just tagasi tartu-saverna tripilt. ja ahoi tyraa, nyyd olen ma jälle önnelik. lihtsalt ja labaselt. sest....löpux ometi, olen ma jälle omas elemendis. teen seda, mis teeb mind fakin önnelikuks ja faking vabaks.

...tööpäew löppeb. annika ja entusiasm. hot dog söögiplacil. ska yhikas ja gin. hispaania vanamees. maanteed. tartuffe ja marks. pirogov ja bock. ohgr ja rumm. rüütli tänav. pirita ja zavood. hooramine-magamine. töllame mööda linna. külm pörand. saabub uus päew. miina härma ja viineripirukas. pöial ja saverna. vöru ja rändur. kiik. kukerpall. vesipiip. ratattatattaa. pilv maanteel. püssirohukelder. prügikast. jälle sina. zavood ja lagritsasolk. töllerdame veidikene. tänavakoristaja. köök ja kohvi. jälle see sama pörand. kool ja suits. pettunud pilk. üksköik. önn ja armastus. saverna. kanepi. träna. bumer. lehmad ja sead. kuulame autos mussi. tankla ja y2k. agent m ja yeah yeah yeahs. rich ja date with the night. 10 smsi. söidame purjus peaga. mets ja pimedus. hiilin tagasi. suudleme. bumeri katus ja tahan lennata. bordell ja jah jah jah. söidame tagasi. pöristame errrrri. suits ja oksene käsi. kauss ja vesi. kaissu ja tasku. hommik ja juustusai. pohmelli pole. tartu on tore. buss ja pöial. olen lits ja nali tuleb peale. y0y0. upper ja downer. homme tööle. y0!

Vahel on nagu tahaksin midagi muud
mitte seda mis minule antud
ma ei ütle et tahaksin päikest ja kuud
tahan kuube mis pole veel kantud.
Tahan naist kes on kuum nagu lõunamaa öö
tahan kirge mis minu jaoks laetud
ma ei nõua et oleks tal vooruse vöö
tahan hästi et asi saaks aetud.

Tahan rännata sinna kus jalg pole käind
tahan korrakski ära siit minna
ma ei mõtle et oleksin kõrbesse läind
tahaks näha või suuremat linna.

Tahan piiluda vett millel kallast ei näe
ma ei mõtle et hullaksin laintes
tahan korraks ta sisse vaid torgata käe
kas tõesti ta soolaselt maitseb

Tahan lennata, aga mitte eriti kõrgelt
tahan lennata, aga näe, kardan kokkupõrget.
Tahan lennata, aga mitte eriti kõrgel
tahan lennata - kuigi kindlam on vaadata lendamas tuvi või kurge

Tahan proovida jooki mis purju teeb pää
ma ei mõtle et täis tahaks juua
tahan tunda kas tõesti see surin on hää
et sellele ohvriks end tuua.

Tahan tunda mis tähendab tõeline torm
ma ei mõtle et roniksin masti
võiks puhuda tuul kasvõi mütsi mul peast
ka see oleks pagana hästi.

Tahan eksida mõnikord tuttavalt teelt
tahks kohata musta kassi
ma ei mõtle et sohu peaks uppuma teelt
aitaks sellest kui uksed läheks sassi.

Vahel on nagu tahaksin midagi muud
mitte seda mis minule antud
ma ei ütle et tahaksin päikest ja kuud
tahan kuube mis pole veel kantud.

oioioi

Around My Heart

(Kemmler/Löhr/Sör Otto's/Peterson - Hirschburger/Kemmler)

some time back in 85
in July
when the summer was high
an' we've been alright
you know what money can't buy

one kiss on a flatbed truck
a hot rain
has completed our luck
you said
words don't mean nothing
but you will be mine

it goes around my heart
hey hey what a criminal man
life will go in circles
all around my heart
hey hey
it's such a dangerous game
i'm afraid
you'd lose your trust in love

good friend
in the darkest night
you feel blind
but my love is cateyed
just follow its light
you've got to follow the light

some day you'll be face to face
and you'll see
human nature can't waste
my love
words don't mean nothing
as long as you're mine

it goes around my heart
hey hey what a criminal man
life will go in circles
all around my heart
hey hey
it's such a dangerous game
i'm afraid
you'd lose your trust in love



ja nüüd ma suutsin astuda järgmisesse ämbrisse...

the day when the whole world went away 2

...ja ta tuli öhtul hilja minu juurde. me ei vahetanud sõnagi, sest kumbki ei saanud või ei osanud midagi öelda. lihtsalt istusime voodiserval. vaikuses hakkasid mul pisarad jooksma. ta suudles need minema. me suitsetasime ja endiselt ei vahetanud sõnagi. ma kallistasin teda, sest tal ei olnud kergem kui mul, ma ju nägin seda. ta kallistas mind vastu, nii et mul oleks hing kinni jäänud. minuteid lihtsalt lebasime niimoodi. ma teadsin, et ta tahab midagi öelda, kuid ta ei suutnud. ta vöttis paberi ja kirjutas: ' I can't talk'. 'Why?' küsisin mina. vastus oli ei tea, kuid siis ta kirjutas: ' See if I would stay, I would keep doing stupid things, as I said nothing stops, nothing holds me! I can't do anything about it. But I love you, in somekind of ...strange way.' ma lihtsalt olin, paber käes ja vaatasin, kuidas ta soovib seda sama vähe kui mina. ma ei suutnud teda niimoodi vaadata ja kallistasin teda uuesti. me suudlesime peaaegu meeleheitlikult, et valu minema ajada. ta värises. mina ei tundnud enam midagi peale tühjuse ja tuimuse. ja siis ta läks pisaraid peites minema...
nüüd ma ei teagi, kas see oli lõpp või uus algus millelegi. taustaks oli ilutulestik ja mängis 'millist armastust'. nii see kaheksa kuud tagasi algas.

the day when the whole world went away

Kui ristiäss ilmub ennustusse vastunsena su küsimusele: 'Kas ta armastab mind?', siis jah, ta armastab sind meeletult, üle mõistuse, loogitkavastaselt ja kõikide tuttavate manitsusest hoolimata.
Pööratud ristiäss tähistab imelist suhet. mõlema partneri arvates on tähelepanelik käitumine parim viis oma armastuse väljendamiseks ja liidu alalhoidmiseks. nad ei jäta kunagi helistamata, ei koosta plaane partneriga konsulteerimata ja maksavad oma osa üürirahast juba esimesel kuupäeval. nad mõistavad, et suhtes osaleb kaks inimest. vanemate, sõprade ja filmitegelaste eeskuju neid ei mõjuta. nad pühenduvad jäägitult teineteisele ega huvitu sellest, mis toimub väljaspool. kui koostada nimekiri kümnest parimast paarisuhete tüübist, siis oleks pööratud ristiässade suhe kahtlemata üks märkimisväärsemaid.
ristiäss on valgustuse kaart, mis kiirgab tõde ja ilu olenemata eluvaldkonnast ja sellest, kas kaart ilmub ennustusse otse või pööratult. see ei anna suhtele lisanüansse, vaid kirjeldab selle olemust.
so i asked the card, kas ta armastab mind ja ristiäss ütleb alati 'jah'.
siis miks varises kogu minu maailm eilsega kokku. miski ei tundu lõplik, miski ei tundu tõelinegi. järelikult see on vaid viimane proovile panek, toomaks mulle tõelist rahu.
mina: risti 7
otseasendis seitse tõotab edu, kui oskad pisiasju tähele panna. see kaart räägib ülimast põhjalikkusest ja sihikindlusest.
tema: pööratud ärtu 8
n-ö läbisõidukallim, kel on kombeks sündmuskohalt põgeneda. ta ei paku sulle enamat, sest tal pole midagi anda. ta on küüniline ja isekas ega väärtusta õrna kiinudmust, vaid otsib vaid üheöösuhteid.
what have they done to you...what have they done to your fragile nature.
olevik: ruutu 3
et esindab kohustusi ja vanu häid käitumismudeleid, siis tähistab see kaart seaduslikku ja siduvat abielu, advokaate, kohut ning õigusalaseid dokumente.
lisakaart: pööratud poti emand
see armulugu tormab kaelamurdva kiirusega oma lõpu poole. lisaks lahkuminekust tingitud lõikavale südamevalule taipad jahmatusega, et kõiges oled süüdi sina ise.
what can i do? ärtu 5
sümboliseerib pisaraid, mida valatakse tõeliste haavade pärast. see kaart tuletab meelde, et suurte kaotuste korral on tunnete ülepaisutamine normaalne, tervsilik ja asjakohane. suhtega seotud küsimustes tähistab viis südantlõhestavat pettumust. see abielupaar on sügavas leinas. nad on kaotanud pereliikme, lapse või teineteise. lein on vältimatu.
yes but, WHAT CAN I DO, to change it??? poti 10
poti kümme sümboliseerib surma ja uuestisündi. öeldakse, et uue sündimiseks peab vana surema. kristlaste põhitõdede kohaselt viib surm regeneratsioonini. nende arvates suri kristus inimeste nimel ja tõusis hauast üles, et neile igavest elu võimaldada. poti 10l on sarnased põhimõtted. kui loobud hetkeolukorrast, siis avaneb uks uuele elule, kuid seda ust ei saa avada enne, kui eelmine pole sulgunud. kümme hoiatab, et muundumine võib olla kõikehõlmav ning muutuda kinnisideeks. sinu elu võib täielikult uppi minna ja see, mida oled kalliks pidanud, võidakse sinult ära võtta. poti kümme on surma kaart ja selle tähendus on karm olenemata asendist. otseasendis kümme kirjeldab muundumisprotsessi. kui usud, et suudad puhastuses ellu jääda, leppida täielike ümberkorraldustega senises elustiilis või tulla välja hinge polaarööst, siis tea, et uuestisünd on võimalik.
tulevik: poti kuningas
raske kaart. tegemist on intellektuaalidega.
that is definitely not right.
lisakaart: pööratud risti 6
et kaardi tähendust positiivsels pöörata, peab tundlik ja emotsionaalne risti kuus jumala oma ellu laksma. kui ta lõdvestub ja pidevast enesekontrollimisest loobub, hakkab kõiksus teda juhtima.( amd walsch was mentioned!). olenemata asendist käsib risti kuus sul südame häält kuulata. kõhe tunne ja sosistavad hääled pole midagi muud kui üliteadvus, mis sulle teed näitab.
so will we make it? ärtu 3
ärtu kolm viitab samasooliste sõprade seltskonna nautimisele. ahmmm!
kui kaart tähistab su uut väljavalitut, siis moodustate varsti kaheliikmelise ühiskonna. sel paaril on kahekesi märksa lõbusam kui kellegi teisega. need südamlikud, mänguhimulise ja päikselised hinged on teineteisele loodud.
on väga tõenäoline, et siit algab uus armulugu. sinu ülesanne on lihtsalt kodust välja minna ja armastus oma ellu lasta!
Seekaart ütleb alati 'jah'.

So lets have hope and let universe lead me, cause i'm not giving this up. never.

[argh] angry scots

howdy-ho mulle sellel kaunil kurat teab, mis hommikul. vist on kolmapäew. mingi pohmakavine käib yle, sest eile sai rockus joodud jällegi liiga palju. mose ja kadri ja sveni ja viili ja tanniga. mitte et see just tyypiline wersioon olex, aga millegi pärast on mul kopp ees tunne, nagu ma teex seda iga päew. to think of it, ma ei ole väljas joonud tallinnas mingi yle kuu, but still. things make me feel bad. köik oli imeilus....ska sai otsa. nii pea, kui see juhtus, lasime saxa jalga. ma bluffisin joyful joyfuli, sest tegelikult ma ei saanud maanteedest seekord midagi. saksast kyll, aga mitte teedest. aga ma teadsin seda ka ette, sest ma waevasin rohkem pead paranoia ja peika pärast muretsemisega, kui actually asja enjoyimisele. ja siin siis nüüd tulemas. köhin nagu loom juba nädal aega ja lahmin palaviku tablasid sisse. ma arvan, et mu närvid ytlesid ylesse. anyway...saxa oli yle ootuste parim asi, mis yhel suvalisel suvel ette vöib tulla. köik oli nii perfektselt paigas. finantsseis, yrituste ja une wahekord, alko amount päewades, ja yldse days full of love. sounds peachy yes.. of course seda see oligi, kui välja arvata paar tillukest fakti, nagu paljaks warastamine ja kyti ylinegatiivne seisukoht minu tulevasse töösse. it bothers me ja a lot. mul on mingi kinnikiilunud tunne nii vöi teisiti ja ta syvendas seda. vähe sellest, et ma oma elu umbes 70% raames elan, nyyd ei saa ma ka enam ymber pöörata. köik ongi paigas. hetkel on vist weel viimane nädal, mis kuulub mulle. sisuliselt peax ma juba praegugi tööle minema, aga ma ei saa wedama. (perrse ma köhin kopsud välja vist, ainus, mis seda leevendab on nonstop suitsetamine, how healthy of me) peika hakkab homsest tööle. kui ma nyyd öigesti aru sain, siis weel kahel kohal. lisaks on ta asjad nii kaugele saanud, et sebis mingi korteri. i dont get it. kuidas ta seda köike nii fantastiliselt kiiresti teha saab. mina sain poole nädala jooxul hädawaevu panga ja id-kaardi asjad aetud. pluss....kuidas nyyd öelda. who made her the organisator one. see riivab mu isast ego. vöi noh, asi pole vist ka selles mitte, asi on mu olematus usalduses inimestesse generally. tundub pisut absurd, et köik lihtsalt sujub ette ära. ma seriouslt arvasin, et see asi ei önnestu nii lihtsalt. aga nüüd on see siis siin. oce nina all. järelikult ta usub minusse, aga ma olen endiselt loll ja mitte tasemel, kuigi ma blufin. ma ei taha enam bluffida, ma tahan seal sees elada ja seda nautida. olgem ausad, see paar nädalatki, mis me 24/7 koos weetsime, olid lihtsalt imeilusalt sümbioosis. this is it. järelikult...ma pean loobuma oma möttetusest igal tasemel, ma pean hakkama olema. lets say,. et homme-ylehomme lähen saarde, näitan sociaalse erm....kohustus on halb söna...sociaalse vöimaluse möttes oma näo ära, lähen tööle, teenin oma silmakirjalikku kapitalistlikku raha, actually teenin, teen midagi, kolin nahui siit. möelda...the life i actually wanted, but so highly scared, on less than a week away. kui ma muidugi sain öigesti aru maailmast. sitta kah, kui ei saanud, siis tuleb plaan b, midagi walesti minna ikkagi enam ei saa. what would love do? that's exactly, what love would do. love would be the best for her and to myself. and they both know in their hearts how to treat each other. blow off the mind and just do it u shit.
hahaa....mix mul james browni arvutis on? well....teex yhe suicu, viil ja tann ärkasid ka ylesse....teha pole kyll munnigi, as wiil didnt get in the eka, aga well ei tasu vist lasta selle tuju langetada...not that i have it anyway, aga hype hype hype. luck! glück!

Subbota

mnjaaa.....going from über to downway spiral. täna on üli päikesepaiste ja temperatuur, aga ma istun sees. suhteliselt vabatahtlikult. alustades eilsest, ärkasin keerulise sisemaailmaga ja jätkasin ka sellega. anxu vilistas mu linna, et mätta peal natuke lahjat alkoholi juua. möte iseenesest, sest muid ideesid ei olnud ja ei pakutud ka. keegi ei paku. tegelikult. no vahet pole. anyway, töllasime virus ja sebisin igasuguse tehnika akud täis, edasi poska. siider, gin, fotoshoot. mis nohh....sisuliselt on saast, aga diskussioonid, kui sellised, on alati intrigeerivad. wellh. väike kiirmenetlus koju, et pöit tyhjendada ja edasi oli, mis siis nüüd. mina, nagu ikka, tulen säravatele ideedele selliste ilmadega. maandusime botaanikaaias, kus kordus sama. noh jah, selge see, et chill ja muud asjad, aga öhus on alati suur aga, kui ma olen kuskil mujal kui seal. ja ka seal on aga. ma ei saa lihtsalt olemas olla. karta on, et ma elan kellelegi teisele, kui waid teax, kes see on...
well yeaaaaaaaaaaaa.....-lights a cig- jah yhesönaga...tyhi jutt suhu tagasi. tulin koju finally. yle paari kuu oli jälle dimka msnis. ma ei osanud midagi öelda. sest...meid ei ole enam, meid ...ei ole ausalt öeldes ka kunagi olnud...ma lihsalt meenutan neid olematuid aegu. (gosh, oli waja the sounds mängima panna) jaaa....mis teeeb mind kohutavalt kurvax iz, et ta isa on suremas. ja surm on midagi, mis antud juhul paneb mind siiralt mötlema asjade kaduvusele.


ja then i realize. ei ma ei armasta sind. ma ei armasta kedagi. ma ei oska ja ma ei tahagi. ma lihtsalt olen ja teen seda, mis waja. ja istun siin, kus alati, kuulan seda, mida alati...ja teesklen iseennast. imeilus. sest köik usuvad. kui ei usu, sitta sellega.
tahax tartusse, aga ei saa. lähex gooti miskile asjale, aga ka see on waid warju maine töstmisex. no tra, millex yldse olemas olla. neljas rock läheb hinge alla juba. kell on pool seice. und ei oma ja ei tunnista. pciiiiiiiiiiiii. subkultuuri tahax. elu tahax. tunda tahax. aga niipea, kui ytlen, et tahan, on see juba olemata. öelda...et mul on...ei aitähh, ei taha ka seda. so what, hooran ringi, monogaamselt, so what, käin skas. aga fck that. mida ma teeeeeeeeeeeeen kurat, mida ma teen. besides giving emty impression. keegi yldse...näeb/huvitab. enam vist mitte. ma olen aksessuaar.
that's not okay, that's what i say...RUNNING OUT OF TURBO.
(wish i could meet the sounds)
hui!
carry on the fckn fake

right where it belongs.

jälle mingi idiootne tuju, aga ma kordan ennast konstantselt exole. kuulan nine inch nailsi, ei kavatsegi muuta seda. istun teki all, ma ei tea, kas mul on külm või mitte. ma ei tunne midagi. ja eile ma tundsin kõike, nii intensiivselt, et oksendasin aknast alla. hetkel, tahaksin ma olla keegi teine, ükskõik kes. tahaksin tunda kellegi muresid või rõõme või suvalisi emotsioone. suitsetada sigarette, kui oleksin mittesuitsetaja, juua midagi rõvedat, mitte minna homme sinna kuhu tavaliselt, vaid leida midagi absoluutselt ennenägematut, if there is any left. what does it...the melancholical, i mean. mingi hetk elust lihtsalt kisub kuhugi mineviku ja varjude vahele. ja mis kõige hullem, ma olen loobunud nii osavalt, et ma ei oma enam exegi, kelle pärast pead vaevata. jätsin maailma ainult ühe. kuidas seda öeldagi....hmm...tunde ja mõtte, millega seostub kogu igatsus, raev, ülimuslikkus, kirg. konsentreeritud ja kompaktne, kuid oi kurat, kui see peaks kunagi muutuma, siis ei ole ju midagi alles.
so hmm...paar päeva tagasi muutus jälle number mu vanuses. nüüd on seal ühe asemel kaks. ja märkamatult olen ma ska esimese aasta mööda saatnud, ja siin ma olen. sama mittemidagi ütlev kui varem. ma tahaks teada, aga ma sain aru, et nii on parem. teada mitte midagi ja tunda kõike. instinktiivselt. ja ma ei tea ju, kas sellest piisab. tundub nii, sest nii see on jätkunud, tagasilöökideta (somewhat) tähtede poole. kurat teab, kas ma üldse eksisteeringi reaalsuses. üks asi on midagi luua ja privaatselt seal vegeteerida, kuid kunst vajab tunnustust ja ahneid silmi. ma ei näe neid. mul ei ole publikut.
ma ei saa ju magama minna, kui ma ei ole saanud selgust selllele, millele ma ei teagi, millele ma selgust otsin. kas midagi on valesti tänase päevaga, midagi on õigesti?! juhtus midagi erakordset....halba või head. või ei ole midagi erinevat hommikust. aga alati ju on. või ei ole. ma vaataksin siiski su pähe ja naeraksin end välja. müstiline, kuidas alati mina suudan viimasena lolliks möelda end tühjast kohast. ja ikkagi ei ole mul midagi öelda.
pange tähele, nüüd on juba mai, külm on. ülehomme jälle saaremaa. ma ei usuks sellest midagi head, aga ta ei ole mind alt vedanud kunagi. tema. tema jah. mina. meie. meid. kurat....absolutism ja eksistentsialism.

kahtlemata oleks nüüd aeg lahkuda, aga mis vahet on unel ja ärkvelolekul anyway, kui ma ei ole kummaski seisundis mugav hetkel. kell on pool 12. teadmatus. melanhoolia. pustota. ilusad sönad köik. kellelgi on pidu, keegi magab. aga kus on minu oma tänasel öhtul, kus keegi ei kuulu kellelegi. eraldi olles mitte. koos olles polegi teda ega mind. või on. ei, ma ei kahtle maailmas. illusioon on end hästi teeninud, universum elab.
aga eks ma siis lähen jälle. proovin siiski. vahel juhtub, et hommik on öhtust targem ja tunned, et olid pridurok. ctrl+s siis.
teiste mötted paberil näivad praegu nii palju paremad ja ausamad, teiste siirus puhtam. räpane on olla.

Panic

...24.3.7

Saaremaa, all alone and schizophrenia sneaks back to the drunken one. it better be the very last, or i'll skip that place for sure. luckily now, i'm back home, safe with familiar things, that wish me good. still....

I just can't take this. I'm so fucking afraid, i can't sit in my bed, i can't go anywhere. Ma olen lihtsalt siin, kus alati olen olnud, aga ma ei taha seda enam mitte kunagi, sest see on nii õudne. Ma ajasin tassi ymber, kui halb see saab olla maailmale. See ajab mind närvi, kuigi ma ei tunne mitte midagi. Aga mida see kellelegi teisele tähendab. Ma ei suuda keskenduda. Mingi tilkuv hääl on kuskil, ja ma kardan. Ma ei suuda taluda saart. See on tõesti faking õudne, ma peaksin midagi tegema, aga ma kardan igat liigutust. Kõik on märg, igal pool on kuradi kylm vesi, ma ei saa lihtsalt olla. Kuulan jälle oma lugu, aga see keskkond on nii ängistav. Kui ma enam ei saagi sellest ära, siiia ma pean lõppema, tegelikult. Mul on nii ideaalne maailm, mis ei puutu siia, mul on nii perfektne armastuslugu, millesse ma isegi ei usu, kuigi see illusioon tundus nii tõeline. Ja täna mul tuli again this panic attack i havent had for a while now. I thought they had left me. Like i had cured, im free.... i was so sure, that now im...someone else, that i used to be, but...tonite we were driving around with ppl i kno, in places i know...and the fear attacked as bad as ever. I just dont want to live like this any more. I have to escape ...or i have to make peace with it. In which, i seriously dont belive in. Gosh, im so fckn scared, i dunno am i able to sleep tonight, am i able to come back. Minge perrssssssseeeeeeeeeeeee.....minge kõik persse, kes te mind tagasi toote, minge ka teie persse, kes te seal olete, ma ei taha elada hirmuga. Ma ei taha olla minuga, sest see inimene, kes ma olen siin, ei usu millessegi, ega tunne midagi. Seal ma juba hakkasin olema...kuid see kuradi hingede surnuaed viib mu vägisi tagasi surmanuhtlusesse. Oi, kuidas ma tahaksin nutta taga oma olematut lapsepõlve ja oma usku maailmasse, aga ma ei saa....ainus mida ma saan teha, on olla tugev ja näidata teistele ilu. ........................ma kardan seda kuradi kohta, mis röövis minult lapsepölve, minu usu, i'm fucking arfaid of this place, every aspect of it, it took my faith, my childhood, my hopes. I have nothing besides ....the chance to show someone else which it's really worth. I just ...want to believe that some other place hasn't done the same thing as it has done to me. I for example am so ...afraid that i can't evan go outside alone in the dark. .....................................................i won't come back alone. I won't. Whatever it takes, i won't. I don't have to take last of me for NOBODY else. You're not.....

poets of the fall

3 am and once again it's all the same. more like 1 o'clock, just the song i'm listening. suits my mood. i don't know, what i have become, i don't know where i'm headed and it doesn't even matter. i just know that there are things i must let go, already have, as hard as it is to admit. life moves by me. i still stay the same, even though i don't. i also move, but i don't see it. i don't think of me much, never have. sure, i'm a poser, doing my thing. but is my thing? whatever you call it. i have messed up bad, trying my best to make a world a better place now. i really am. i want to offer more. i want to be remembered by all the good things, not the bads. i think, there are more of those goods. antisociality hits out again. i have nothing to say to anyone, because they don't matter. places and faces change, only writings remain. i want to believe. i do believe. this must have been the best thing that has happened to me. sure, i have said it more than once, back then it was true, now i know better. if you see it, you recognize it. and it makes me so fucking scared. i don't want to lose, no more. how much can one take this. maybe this time i'll win and have it all. but if the fear breaks in...it's already ruined. i shouldn't think that. i should give up on me. everyone who know me, know i gave up many years ago, that's exactly why, i have to make it the best for the ones, who haven't. though i don't really know, who has and who hasn't. never mind even. even if, they have lost the faith, it's my responsibility ti bring it back. the love, the freedom, the silence....the freedom to love, the freedom to be silent and not to fear. stop searching, because it's right there, it had always been, just the time wasn't right.
3 am it all seems alright. why shouldn't it be. everyone deserves to be happy. specially the ones you love. not even the ones, just one. i haven't been so calm for a long time. i mean, like...in a period of life. i finally feel, i'm doing the right thing. but if even that is not enough, i just keep trying and trying, nothing to do about it anymore, no turning back. like i said, i'm already gone. all i have left in life is my ability to heal. maybe one day i can wake up and say i nailed it. maybe this day has dawned already. honestly, i stopped searching. said that before too, but...this is the last time, the last place, the last face, i'll get involved myself. i want to be best for someone, might be, that i am, i know she is, so it gets harder and harder to let go. and i don't have to. once you reach the maximum, that one person can offer, there is no need to continue searching for others. you just make the best of it...or stop. couldn't be better. couldn't be better...

i sometimes wonder...do people think like that. do they...know that there are dimensions, that it's not all about finding something good and just living with it. do they know, that it's way higher and has more meaning. do they know, that it's never about theirselves and it's all about theirselves, because we are all the same. do they really know that what goes around comes around, that everything they do, they do to themselves. do they know that the world we live in is an ilusion. i don't think they do. they see the sunset, it's just the sunset, but it's everything, because there is no another. they hear a song, the say it's a good one, but it's the best, because there is no other, that is the only and first and last one. aren't they lucky, if there is another first snowflake and the last autumn leaf? i don't know, but i'm so fucking grateful, that i learned to look at them, nothing else really doesn't matter. and i think to myself, aren't i fucking lucky, that i have a reason to write all this crap that no one ever sees, i have a reason. this time i won't spread it to the world, i'll keep it to myself.
thousand of kilomteres between, once again. i don't feel sad. ...well i do, who am i lying to, but. really. there's nothing wrong. it's just...so pure. i won't let anything taint it. something needs to be kept pure and to myself. and this is where it could end. simply.
well. it's soon really going to be 3 am if i won't go to sleep. ...i even have dreams now. i see the sun and the meadows in my dreams. and i don't worry, and i'm always smiling. isn't it just....

The Mirror ^^

The time has reached to the level of 3 am in the morning. As usual, I'm not sleeping. Actually it's not about the lack of sleep or the next day bothering me. It's just something I have to cope with before I can call it a day. It has made me wonder about for weeks, maybe even months, now. What exactly is it, that has made me lose all my questions and the need of having answers. In the beginning I took it has a fase, a temporary thing that really doesn't matter and make any sence anyway. But probably, quite certainly more like, it's just the opposite, that i assumed.

So today, hanging at the teletorn, I started thinking of the symbols. The teletorn refers to some kind of a lost memories and the past, that few of us really remember or connect with. Sitting there got me closer to the feeling of endings and pulling strings together, because it is standing there. It's never going anywhere, that's for sure, everyone sees it, everyone look at it, maybe think of it as the prettiest thing, maybe get revolted by it, but it doesn't matter. The teletorn is still there, with all the past and not much of a future. So, if I'm this very moment sitting next to it the first time, it has to mean something. And I got disturbed, symbolic maniac as I am.

Getting back home, to the typical routine of other peoples life I not much consider myself in, was kind of hard. I knew there was a thing, that wanted to say something to me, but I simply didn't understand. I took it negative for sure. Things like that usually are. Hours and hours later dragged myself upstairs with my pack of cigarettes to have the last smoke and take the defeat, it hit me. Not all of a sudden, but step by step I got to the bottom of the case. The teletorn thing again, it's not the point, but it led me there. It stands there, right. But the angle was wrong, completely. Lets concentrate on the past, then we can understand the future. Shortly it wasn't the forgotten memory of something I'd never understand. It stands there for the freedom. It still does.

I got clinging to the word freedom. Freedom means something reachable and unreachable in the same time. And it's the duality that people really aim for. I mean what to do with freedom, if there's no one to share it with. Simply teletorn turned from negative to positive, but again, what was it's point. The thing slappes me in the face with all that information and I'm to ignorant to accept and analyze. So I had no other chance, than just sit down and let it out. Me and my companion started discussing it. Started from cheesy topics, everyday life, like why things are like they are, and why aren't they the other way around. Sure things happen for a reason, not bringing the fatal crap into this, of course, but is this, what we really thought of, when we began the journey. I got to the level of understanding, that yes, I am rather close to the picture that I imagined. I lived the progress fast, maybe faster, than I should have, but that's not, what gave me the hard time anymore. That case is closed.

Getting closer to the point, I felt. I had to figure it out now or never, as they say. So my basic progression to the perfectionism is reaching to the end, the freaking teletorn is still standing, still, you fit to the picture how exactly. Too tired and mentally too old to just kill time and fool around, without visions of what's going to happen next, it made me sort of frustrated. (This is getting way too long, I know.) there has to be meaning beyond the surface, otherwise I wouldn't be here writing this. Walsch and Coelho are saying that people get, what they believe in getting, others say people are searching somekind of a other half. Got to agree and disagree with all of them. Yes, people get, what they believe in getting, and there are soulmates what so ever, but faith isn't everything and there are actually tens of soulmates, just the perspective is, what changes and quite often. So it still leaves us the basic.

Then I remembered the simple word pair of 'my mirror' and I was striked by the lightning. It's not about finding the perfect match at all, it's all about finding the person, who reflects you right back the way you are. If you lose the questions, it's natural, because what sort of questions are there to ask anyway from the clear image of yourself. Mirrors, as we know, don't lie. What you see, is what you get. Answers don't matter also, still you just look and see. From time to time reflections change, that explains, why many things, that seem perfect, don't last. The both sides of the mirrrors have to still reflect the same thing or else it's just gone. Then again, people love to lie to themselves and pretend to be someone they're not, like reflect the other person not being themselves, because it might just suit better. Simple example maybe. Why is a ugly person together with a pretty person? Don't give me that crap of being beautiful inside, no one really looks inside, if the surface is unpleasant. First thing could be that the pretty one doesn't think, that he or she is pretty, then there you go. It's what you give, it's what you get. Or then again, he or she could just reflect the compassion, that the ugly one desperately is searching for. Funny, and often people wonder, why I'm the one, who always gets the gorgeous people around me. Makes it quite simple now, huh.

I mean, there's like plenty more, where this came from, but is this really neccessary. The main point is, I luckily got the chance to write a story, without no ending of course, also got the point of teletorn standing there and why the hell I have no questions about anything anymore. I just have the perfect reflection (leaving out all the emotional side) and I'm happy with that information. Even if I fucking break the mirror, it's not like, I didn't see it or take the maximum out of it. I love, what I see and remember the perfect reflection ^^

There you go, nightie night to the sleepy city and schweetest dreams to us. It's 4 am now.