every single word

salude

...i think it's time to say, that momma i'm coming home. too bad you're not even near, where i need to be. too bad you can't ever tell me that, what i'm doing, is wrong (or right). too bad i can't even feel you...like other people say, they feel the ones near, that passed away. my radar is empty and dead....even like you were never here. even the fading memories of you seem so distant, that i just don't want to cope with, cause in the end it was all pain. so it's rainy and cloudy and cold and alone outside. i feel ...nothing at all. not even the lonelyness, eventho, the person i love/loved, is..right behind me. eventho the person who gets me til the end is few kilometers away, i want to escape them...and everything. how can you, just leave so far, that you leave no trace behind....it destroys and corrupts me...i don't want to sleep, but i sleep forever, i feel, but i block the true ones and go with the ones full of hate. how do i even go on like this. i had no idea, what it really meant. i still don't know, what anything means...guess there was this only one, who always stayed on my side, because she knew, what i was all about, but now seems, like even she has gone, where you have gone...in the eternal silence. why would you not sing in the trees and in the clouds, why would you not appear in the colors of the flowers. why aren't you doing, what you're supposed to do...or if that is a lie, what can i believe. from the dead...and alive ones. if you both left me the same way...trying to breathe, trying to catch the significent moments of seconds...giving me nothing but myself and emptyness. we're you lying, was i lying...all the time. why would i ever...mention. anything. that is left pure. like loving a mother. like having a soulmate 'til the rest of your journeys, 'til eternity, dreams....reality, truth is dreams................i don't want to talk anymore

pow ^^

that's how we roll

running up that hill with no problems

...but i must point out the fact, that once in mi life, i had no questions, because i did have all the answers. what does it say about life really....i'm an idiot in progress. kogemata lauluvalik naaberarvutist on ka kuradi kuld. ah las jääda...asjad juhtuvad, kui nad ise tahavad, kes siin üldse otsustab. and i just witnessed that. circles just go bigger and bigger and you get more lost, though you knew the fucking route all along. i'll give up driving backwards and just go with the flow...

illusion & dream....

publiku tungival soovil on aeg midagi lisada XD circa kuu aega on wahepeal möödunud viimasest korrast, kui näole andsin. ja ma pean tödema, et suurt midagi positiivset ei ole öelda. then again negatiivsuse vältimisex, we don't really go out much either. so hm...mul on ilmselged keskendumisraskused, how do they say that...pea on pulki täis, or whatnot. okay. i'll try...mingi hetk tagasi sain couchsurfingu kaudu yhe usa pifiga tuttavax. saime kokku ja lakkusime end kapsaussidex tequilast jne ja sada random kohta ja sada random inimest ja viimased inimlikud connectimised ja westlused, mida on vöimalik omada kontvööraga, kes the next moment seda enam ei ole. kui see oli loogiline, siis u got me, kui ei, siis väga meeldiv. ja vöimalik, et see oli viimane tösiselt awesome öhtu siin linnas. sest ever since that (not that it's related), on mingi pask öhus. and i can't quite put my finger on it yet. the pure fun and carelessness has disappeared. all that is hanging, is the quiet buzz of something creeping and crawling behind me. ma vöiks mainida peamisi awalikke ylesastumisi, mis mind vihastavad...nagu. et saxas tööd saada, pead olema registreeritud. nagu pmst nöuka ajal estoonijas sissekirjutus. ja i'm not kidding..schengen minu perse, nikutakse köiki vördselt, ka kohalikke. aga as we r staying in a place, where it's impossible, it makes our situation quite crappy. so yea. sisssssekirjutus pole ainus auk bürokraatias. kuna afikari ei taha sinu pealt makse maksta, pead sa hakkama freelancerix. mis omakorda taaskord seisab selle esimese taga. sama kehtib pangakonto avamisele. ja sisuliselt köigele, mis pähe vöib karata. euroopa liit on kassipiss, köik on alienid. ja loomulikult on main huumor saxa keel. kui köik räägivad inglise keelt, siis ma seriously ei näe probleemi, but yet still it is the major issue around here. köik peax obvs danke ja bitte schön karjuma entusiastlikult, nii et suurest önnest tilk pyxis. hirmus on ainult nüanss, et nemad, nemad, kes siin elavad, ongi nii üles kasvanud. ja lisax mis puudutab saxa keele kursusi, siis mul tekkis teatav okserefleks kogu selle poliitika wastu. ma vist ei taha öppida ametlikult midagi, kus ma reaalselt ennast hästi ei tunne. sama kurjus läks omal ajal hispaania kaela. nats vöi whatnot....aga näiline wastutulelikkus ei pane mind uskuma, et keegi kuskil saax olla vööras ja tunda end kodus. ja ka eesti...on samasugune. ja hullemgi, sest ta teeb köike, et omadki ära lähex, mujale orjaks ja kerjuseks. jättes nyyd körvale paberimajanudse ja miks saksamaa in general nöme on, tuleme sotsiaalsusesse. meie kallid söbrad naasesid balkanist ja ever since that oleme muutunud aktiivseteks külaühiskonnas. as in, dinnerdeidid, veiniöhtud jne kölab nunnuromantiliselt, aga siin on mönda aega midagi haisenud. ja ma ei saanud jälle aru, miks see nii on. kuniks asjaolud kulmineerusid laupäewal. siinkohal ma soovin, et ma saaksin öelda, mis juhtus ja mis see tähendas...vöi mida see ei tähendanud, vöi mis muutus, vöi....or rewind back hundreds of posts, come again. count to ten and start again. ma ei tea. aga seebimullikene läks katki. minu enda loodud ja minusse mitte puutuvad vöörad mullid. ma ei saa enam möelda, et eestist lippamine oli hullult romantilisekstreem ettevötmine, sest tagamaad on pea peale pööratud, ilma, et ma seda ise oleksin teadnud. miks ma siin olen? et saada rikkaks ja ägedaks ja tekitada maailmakadedust? vöi oli see ikkagi midagi muud. ja siit siis suurim kysimus, kas ma peaxin tagasi pögenema...vöi edasi pögenema. vöi seisma jääma. sest tundub, et olenemata asukohast, ma leian end samast punktist. wtf should i do....what the fuck... kolmas weints ei tee ka targemaks. ja homme on jälle samasugune päew. teeme töödotsiva näo ja samal ajal mötleme...kurat teab millest. peaga wastu seina. saaks waid rääkida vöi karjuda...

köik on uus septembrikuus

niisiis. täna me kolisime uude kohta. which, in a way is awesome...kui ma polex kunagi oma korteris elanud, siis ma töenäoliselt kepsutax rahulolust :D or maybe i'm just too old for that. igatahes pleiss ise on kaks tänavat edasi eelmisest kohast. korter, mida ei pea kellegagi sheerima, ise koosneb toast, dušširuum/wc-st ja ....olematust köögist. which means, köögis on pliit ja see on köik. literally. hetkel keedan teed näitex mingis potis :D tegelikult on see somewhat romantiline isegi, kuulan yle jupi aja lana't ja ootan sügist. eelmine nädal tutvusime CS kaudu ühe ukraina pifiga ja töllerdasime temaga mööda linna. käisime juudimuuseumis ja öhtul kater holzigis, kus fckn hell ei vöinud pilte teha. kurb. sest visuaalselt oli see koht amazing. aa..haigeks jäime ka müstiliselt. hakkasime iga päew küüslauku sööma ja sidruni-mee koksi..no nii profülaktika möttes. ja bang, niiduk. mnjaa. vist muud midgi polegi huvitavat juhtunud. sest see on ju suht irrelevant, kuidas me eile ostkreuzis tund-kaks exinud olime... and ...mountain dew on kohutav, usa, mis sul viga on?