Elysium

hmmm....mingi järjekordne reede, kus önnex keegi ei saa mulle promille töstvaid plaane pähe määrida, sest ma saan end alati välja wabandada tööga. vöi noh...töö vöi asi, köva protsent eraelust kandus sisuliselt sinna yle ja löppkokkuvöttes mulle makstakse selle eest. tak. väike marbs äkki, yeaa sounds like me, in my room. panin singlid playlisti. seega kuulan mulle mitte kuuluvat saasta, möned nostalgiapärlid sealhulgas. mmm..jušt-jušt. liquido...narcoootic.
so, mis meil uut siis. yhe eluperioodiga on siis selleks korrax gatoova jälle. millegi pärast ei oma ma mitte yhtegi yleliigset emotsiooni, mis vöix mu sisemist stabiilsust köigutada. ma ei tea, kas ma olen lihtsalt köige selle jama juures tuimaks muutunud, vöi jällegi teesklen midagi vöi kedagi muud, vöi...ei peagi asjade loomulik kulg eriti negatiivsust tekitama. sisuliselt sölmisin ma endaga ju pärast dimat siiski rahu. kui ei saa kinni hoida, siis ei saa ja järelikult ei ole wajagi. alati, i say alati, tuleb uus ja parem. well....antud ajahetkele sobivam, ytleme siis. ( spiritual front - jesus died in las vegas ) hmmm...meie surematud lood jah. ikkagi mitte midagi. huvitav, kas shokk, mis tegelikult nyyd juhtus, tuleb hiljem...vöi jääbki tulemata seekord. vöi kurat teab, see ei ole midagi, mis kunagi löppeks. nagu ka mari, nagu ka dima. nad ei kao kunagi kuhugi. sest aega minu reaalsuses endiselt ei eksisteeri, see on waid formaalsus, mis on loodud, et olukorda pisutki kontrollida. ometi nende pärast ma nutsin ja söin rahusteid ja muud jama, et mitte midagi tunda. kas ma peaks nüüd edasi minema ergutitega, et walu tunda vöi. fakk, ma ei saa aru. mix kuradi pärast see nii ebaoluline tundub. tema ytles, et mul lihtsalt on mugav positsioon, sest ma ei ole yxi. aga ometigi yxi oleme me köik. ( rihanna - unfaithful ) njaa ka selles vöib olla asi. sest ma ju olin. lihtsalt hirmust, et kui ise perse keeran, on kedagigi syydistada. aga siiski, mitte enne, kui polnud pöhjust. rääkimata sellest, et usaldust inimestesse siiski polnud. temasse heal juhul, aga köik need ylejäänud ta ymber, ei ole mu silmis endiselt sittagi väärt. hea kyll, jahh..köik milles mind syydistati oli siiski tösi. seda köike ja enamgi weel. see ei olnud paranoia, see oli köik nii planeeritud, et weel enam tekitada viha minu wastu. ma ei olegi väärt seda, et keegi mulle nyyd köik annax. ( lacuna coil - falling ) ja seda köike lihtsalt sellepärast, et mulle on sisse kodeeritud, kui yx kord sydametult ja sydant löhkuvalt näkku pannaxe, enam tagasiteed ei ole. alateadlikult lähen ma hävitusrajale. alguses...loomulikult olin ma seal ja ei kuskil mujal. aga siis ei olnud seal teda. mitte täielikult. so, mida kuradit me enam taidleme, selle ymber, kes keda armastab. armastus ei puutu asjasse. me töesti defineerime seda erinevalt. minu jaox tähendab see seda, et esimesest minutist alates antakse endast köik ära, ainult nii saab rahu endaga, sest midagi ei ole tagasi hoitud kurat teab mille pärast. karta on, et keegi tegelikult nii ei tee ja kui ma selle arvelt suurema osa aja passin yxinda, sest teised maadlevad kahtlustega, siis fine by me, i'm kewl with myself at least. endale ma vähemalt völgu ei jää. njah, inimesed muudkui wajavad oma aega, et jöuda selgusele endas, jöuda selgusele teistes...ja mina...mina olen kogu aeg seal. lihtne. minul ei ole aega waja. asjad on alati nii nagu nad on ja nagu nad esimesest silmapilgust paistavad. kas ma teadsin, et nii läheb? loomulikult...ajutine esimesest silmapilgust. ma teadsin, et ma poleks pidanud sinna minema, sest ma teadsin ka seda, et mina ei jää kaotajaks, vaid tema, kes seda liiga hilja taipab, aga ikkagi... ( cascada - neverending dream )
-möttepaus- hmm...yhesönaga. seal, kus löpux saadakse ilma liigselt mötlemata pihta, kes ma olen ja mix ma olen, sinna ma jään. senikaua, aga ...annan ma endiselt köik ära ja liigun ja liigun. pole mötet kartagi, et löpux ei ole midagi anda, selles ongi kogu asja völu, jättes endale mitte kui midagi, ollakse löpux waba saamax ja tegemax köike, mida hing ihaldab. kartes ja end tagasi hoides, well, nagu näha, tegelikult kaobki köik. (johnny cash - hurt ) mönikord ei tahetagi köike ja ka see pole oluline.
-uus suits- vahin pilvi oma pea kohal. ( tv on the radio - staring in the sun ) jaaah, see lugu on kevad. sinna vöib-olla oleks pidanudki jääma. värske, uus, puhas ja syytu. kutsikad mängimas murul. unistades suvest. aga olgem ausad, minu elu algab alati sygisel. siis kui wana sureb ja langeb pörmu. ma naudin melanhooliat ja kibestumust, mida see inimestes tekitab, sest ma tean, et köik on tegelikult wastupidi näilisele. ( tok - footprints ) in a way, ma naudin ka agooniat generally. sest siis ma tunnen, et olen sellest yle...körgemal. mina nutan alati, kui on juuli ja päike paistab ja inimkond peesitab rannas ja arvab, et on nii kuradi waba. sittagi te olete. kui lumetormis suudate naeratada ja endaga tasakaalu leida, vot siis olete wabad.
( cindy lauper - girls just wanna have fun ) nu vot siis. pehmendan weel maandumist vöi aitan sul ise nabanööri läbi löigata. wahet ei ole. me oleme endiselt bumer, mis söidab 130-ga telliskivi myyri suunas. beautiful collision. sest noh, kui ikka weel aru ei saanud, mida ma teen, siis tuleb vist paraku viimane walida, sest mina olen juba ammu mujal andmas köike.
( broder daniel - superstar) u know, what i mean. u've seen everything. now it's ur turn to spread the message to the world, not hold on and cling, that was never the thing i wanted to give. i'm here to teach, not to stay...