mul on juhe koos. mitme asja pärast.
1. jalutasime eile sepa tänaval. pirx, mina, kice ja kristiina. vöib-olla oli meid weel, aga aju ei registreerinud ära. anyway. out of nowhere lendab selga mendikong koos...yllatu-yllatus mati sepa ja ta fkcn paxu paarimehega. ei no tore-tore täisealine olla. aga meie alaealisel osal nii hästi ei läinud. alustusex sai jalaga ja siis lykati weel "viiiisakalt" kongi ka. ment on meeldiv, kas pole, aita seda hoida puhta ja korrlikuna. no fuck. minu möistus ei vöta. mix peax kax keskealist kainet kappi, kes tööötavad auväärses riigiametis, pexma 16-aastast poissi. eriti weel kui viimane pole isegi ebaviisakalt käitunud. mystika. ja köige hullem on see,et ise ka midagi teha ei saa. menti lööma ei lähe ju. anyway...minu arvamus nendest affidest langes weelgi. miinus tuhat raisk. ise olen ka samade afffide käest töukamist-sikutamist saanud. aga mina panin röökima, et policeivägivaaaaald.
raisk noh. vihasex teeb see kapitalismibeebi
kellele teda vaja on....
2. ....vot sellega ma ei oskagi alustada. ega löpetada. ega olla. tuleb välja, et mitte keegi ei suuda olla ajale immuunne. ja see ajab mind närvi. sest niimoodi kaob usk ära. ja kui usk ära kaob, ei ole enam midagi. siis ma murdungi. vötan isase peika, saan lapsi, käin tööl, maja, koer, auto....ja olen seest nii katki, kui katki annab yldse olla. ja löpmatult önnetu. sest elu ei ole elamist väärt. aga ma ju tean ,et on. ja ma ei taha olla ei keegi muu kui ma ise. aga kui juhtub nii, et usk kaob, siis ei jää muud yle. ma enam ei suuda. liiga palju on liiga palju ja asjadel tegelikult on piirid kuskil.
nii lihtsalt ei juhtu. see pole vöimalik. sellised asjad ei sure. köik muu vöib, aga see jääb. nii et....ärgem andkem mulle pöhjust olla keegi, kes ma ei ole. te ei tahax seda isegi.

heeey. that's a funny morning i have here. pirx pörutas kooli, mina mitte. istun siin yxi ja kuulan waikust. kristiina ja kice peaxid ka warsti saabuma. ei tea, peax väikse ölle tegema vöi. no ju paistab.
aga eile oli ka seff. tuleb tunnistada. tegime oma uue squati kodusemax. töime laua ja tugitooli. briljantrihelisega pildid seina ja kardin uxe ette. nagu kodus. yldse oli chill. kristiina koer oli ka kaasas. yritasime teda squatikoerax harjutada aga tal hakkas kylm ja igav. soojendasime teda pirxi jopega XD
no c'mon....töukoerad :P
gosh, ma ehmatasin. kass laamendab akna peal.
no nii kuulame siis pirxi mussi ja....reiditiiru peax ka ette vötma nyyd vöi mis...

random friday...

njaah...täna oli produktiivne päew, kuigi ...oli hoopis teisiti plaanitud. enam-vähem lebo pidi hoopis olema. no mis seal ikka, tegin oma sada kontrolltööd ära, wedasime kicega taara minema, ostisin suicu. nyyd istun kice juures. kuulen poole körvaga le tigret kuskilt. ise istun waikuses. tuju on selline. sain peikalt kirja. mitte just eriti promising ja motiveeriv. kui hästi läheb siis jöuab ikka järgmine nädal eestisse. kui jöuab. ma loodan...
ma ei jaxa enam kaua yxi olla. see ajab löppude löpux ikkagi hullux. näha ideaalsust ja perfektsionismi ning siis see teadmata ajax kaotada endast mitte olenevatel pöhjustel. absurd. ma ei usu sellesse. in fact...see on mingi loll nali.
either way...täna siis reede jah...peale selle teadmise pole midagi tarka möelda. joonud pole kax nädalat. antisociaalsusega olen ainult hiilanud.
äkki väike getolax täna :S squat on igatahes ära lagastatud ja sinna minek lykkub vist järgmisse talve... if there is any next winter.here i mean.
ah shoulda-woulda-coulda. nothing else matters anyway...
-ootereziim-

intersesting...rather. kui köik tundub weel eriti meeldivalt perses täna. it supposed to be my happy happy joy joy day, aga vöta näpust. anyway dima supposed to arrive today..juba ammu. but things just don't work out, do they. ta vöttis kätte ja jäi oma lennukist maha. no exju paar päewa siia wöi sinna, aga kurat ma olen juba yle kuu lihtsalt oooOOOooodanud. ja söönud ära suurima koguse rahusteid ja unerohte kui kunagi warem. häiriv. mingit viisi allaandev tunne tekib juba waixelt. it's so much easier to be weak....*sigh* isegi juua ei jaxa enam...

hmm...et tegelikult ma ei viicigi...antud juhul midagi öelda, aga ma awastasin, et ma olen sociaalfoob ja ma pean alati midagi ytlema, seega bloogin. ja olgem ausad rate ei ole just köige privaatsem koht, kus aega surnux lyya. yldse peax end ära blokkima siis ei saa mitte keegi enam mitte kunagi minu mulli ronida. aga nad ikka ronivad, nad arvavad, et mulle meeldib suhelda. tegelikult ei meeldi. isegi inimesed kui sellised yleyldse ei meeldi. loomad ka mitte. tahan olla yxi mecas ja ennast segi tömmata. muud ei olegi waja. ma olen muud näinud ja see on ebawajalik elux. seda nad jälle ei tea. nad ootavad enamat. enamat ei ole kurat vötax olemas. jaaah...ex ma siis waatan yxi, mis illusiooni taga on....