asi ametlik. ma läksin lolliks. ja soshla s uma. i lost it... in space. ma ei tea, kuhu end panna. syya ei suuda, magada ei saa, sest infarktioht on. temperatuurist ei saa aru. dušš on jube kaugel. jalutaks, aga ei tea, kuhu. adrenaliin ja serotoniin panevad kollektiivselt näkku. poole kohaga on masendus, sest mind topiti seletusi andmata esimesse korpusesse. mis on prosto oxeleajav koht. walgus on wale, löhn on vale, rääkimata inimestest. ja teha midagi ei saa. muidugi, mis see ometi muudab, aga tho...siiski. -vöcin kollase teki enda ymber- ...mnjaah. suicetax, aga isegi seda ei taha. ma vöin vist tundide kaupa liikumatult oma lugu kuulata. ja kui sellest tydinen, kuulan tundide kaupa järgmiseid kahte. no persse, kust see algas ja kuhu see teel on. kellele seda waja oli ja mis puhul? kysimused, da? isegi wastus ei ole oluline. mis selle teadmine mulle annab, olematuks ikka asja ei tee. köik on nii....fakin under not my or anyones control. spontaanne, impulssiivne, köike hölmav. i feel like a fckn puppet. ja oluline on waid praegune hetk. see, mis oli, on juba olnud.
(8) Liquido - Narcotic
byebye. ja millelgi ei ole enam tähtsust.
No comments:
Post a Comment