lana

i've never been as disgusted. u devoted ur life and soul and faith into it. and...it really hasn't even been a year...since the most important person in my life died. died. in a horrible way. and she replies....MIS SEE TÄHENDAB?! tead mis see tähendab. see tähendab, et sa oled kõige önnetum ja tähtsusetum inimene maamunal. sellist tyhjust ei saa täita ka sitaga könts. no one has ever been as shit to....to anyone. to humanity. to love.

.bb

guess i should...say what has happened, but i realized, that there's no need for that. i'll just summarize my random thoughts. i have had the fastest ride and slowest conclusions. one took 27 hours, the other one six years of my life. matching the pieces of the puzzle with a friend of mine, got me somewhere i haven't been before with this subject. i always somehow assumed it was more about me, not the other way around. i thought i was howling to the moon and walking in circles...that it was my fault somehow... comes out, that is quite a bunch of bullshit. i wasn't scared, i was there all the time. i'm not the one with sleeve full of games. there's something about near death experiences, that make you just love again. at first i was scared shitless, when i actually understood, that the end of me might be on the roads of lithuania. i remember so clearly the thought in my head, that a chick in bmw is the best thing that could happen 4 am in the middle on nowhere. but it ended up being the longest 300 kilometers in my life. having mk ultra telepathy four hours straight, every second ready to grab the wheel myself, leaded me to extreme exhaustion. and i still have it, but my mind is clear. i won't push shit that doesn't need to pushed. when i said i don't believe these things anymore, she said, she had lost faith. in a way it's funny. she seriously was sure, if a thing like this is out there, there is still hope for all of us. and guess what...i don't think there is. the supernatural coincidences are hard to deny, but does it really mean anything. right now and right here it doesn't change anything. i don't feel sad or lonely..i'm quite comfortable of knowing what's going to happen tomorrow. i enjoy the silence. the need for adrenaline and thrill, even they are quiet. why not, i was really sick of the noises already...

on the road again :D

I've been out on that open road
You can be my full time, daddy
White and gold
Singing blues has been getting old
You can be my full time, baby
Hot or cold

Don't break me down
I've been travelin' too long
I've been trying too hard
With one pretty song

I hear the birds on the summer breeze, I drive fast
I am alone in the night
Been tryin' hard not to get into trouble, but I
I've got a war in my mind
So, I just ride
Just ride, I just ride, I just ride

Dying young and I'm playing hard
That's the way my father made his life an art
Drink all day and we talk 'til dark
That's the way the road doves do it, ride 'til dark.

Don't leave me now
Don't say good bye
Don't turn around
Leave me high and dry

I hear the birds on the summer breeze, I drive fast
I am alone in the night
Been tryin' hard not to get in trouble, but I
I've got a war in my mind
I just ride
Just ride, I just ride, I just ride

I'm tired of feeling like I'm fucking crazy
I'm tired of driving 'till I see stars in my eyes
I look up to hear myself saying,
Baby, too much I strive, I just ride

I hear the birds on the summer breeze, I drive fast
I am alone in the night
Been tryin' hard not to get in trouble, but I
I've got a war in my mind
I just ride
Just ride, I just ride, I just ride

every single word

salude

...i think it's time to say, that momma i'm coming home. too bad you're not even near, where i need to be. too bad you can't ever tell me that, what i'm doing, is wrong (or right). too bad i can't even feel you...like other people say, they feel the ones near, that passed away. my radar is empty and dead....even like you were never here. even the fading memories of you seem so distant, that i just don't want to cope with, cause in the end it was all pain. so it's rainy and cloudy and cold and alone outside. i feel ...nothing at all. not even the lonelyness, eventho, the person i love/loved, is..right behind me. eventho the person who gets me til the end is few kilometers away, i want to escape them...and everything. how can you, just leave so far, that you leave no trace behind....it destroys and corrupts me...i don't want to sleep, but i sleep forever, i feel, but i block the true ones and go with the ones full of hate. how do i even go on like this. i had no idea, what it really meant. i still don't know, what anything means...guess there was this only one, who always stayed on my side, because she knew, what i was all about, but now seems, like even she has gone, where you have gone...in the eternal silence. why would you not sing in the trees and in the clouds, why would you not appear in the colors of the flowers. why aren't you doing, what you're supposed to do...or if that is a lie, what can i believe. from the dead...and alive ones. if you both left me the same way...trying to breathe, trying to catch the significent moments of seconds...giving me nothing but myself and emptyness. we're you lying, was i lying...all the time. why would i ever...mention. anything. that is left pure. like loving a mother. like having a soulmate 'til the rest of your journeys, 'til eternity, dreams....reality, truth is dreams................i don't want to talk anymore

pow ^^

that's how we roll

running up that hill with no problems

...but i must point out the fact, that once in mi life, i had no questions, because i did have all the answers. what does it say about life really....i'm an idiot in progress. kogemata lauluvalik naaberarvutist on ka kuradi kuld. ah las jääda...asjad juhtuvad, kui nad ise tahavad, kes siin üldse otsustab. and i just witnessed that. circles just go bigger and bigger and you get more lost, though you knew the fucking route all along. i'll give up driving backwards and just go with the flow...

illusion & dream....

publiku tungival soovil on aeg midagi lisada XD circa kuu aega on wahepeal möödunud viimasest korrast, kui näole andsin. ja ma pean tödema, et suurt midagi positiivset ei ole öelda. then again negatiivsuse vältimisex, we don't really go out much either. so hm...mul on ilmselged keskendumisraskused, how do they say that...pea on pulki täis, or whatnot. okay. i'll try...mingi hetk tagasi sain couchsurfingu kaudu yhe usa pifiga tuttavax. saime kokku ja lakkusime end kapsaussidex tequilast jne ja sada random kohta ja sada random inimest ja viimased inimlikud connectimised ja westlused, mida on vöimalik omada kontvööraga, kes the next moment seda enam ei ole. kui see oli loogiline, siis u got me, kui ei, siis väga meeldiv. ja vöimalik, et see oli viimane tösiselt awesome öhtu siin linnas. sest ever since that (not that it's related), on mingi pask öhus. and i can't quite put my finger on it yet. the pure fun and carelessness has disappeared. all that is hanging, is the quiet buzz of something creeping and crawling behind me. ma vöiks mainida peamisi awalikke ylesastumisi, mis mind vihastavad...nagu. et saxas tööd saada, pead olema registreeritud. nagu pmst nöuka ajal estoonijas sissekirjutus. ja i'm not kidding..schengen minu perse, nikutakse köiki vördselt, ka kohalikke. aga as we r staying in a place, where it's impossible, it makes our situation quite crappy. so yea. sisssssekirjutus pole ainus auk bürokraatias. kuna afikari ei taha sinu pealt makse maksta, pead sa hakkama freelancerix. mis omakorda taaskord seisab selle esimese taga. sama kehtib pangakonto avamisele. ja sisuliselt köigele, mis pähe vöib karata. euroopa liit on kassipiss, köik on alienid. ja loomulikult on main huumor saxa keel. kui köik räägivad inglise keelt, siis ma seriously ei näe probleemi, but yet still it is the major issue around here. köik peax obvs danke ja bitte schön karjuma entusiastlikult, nii et suurest önnest tilk pyxis. hirmus on ainult nüanss, et nemad, nemad, kes siin elavad, ongi nii üles kasvanud. ja lisax mis puudutab saxa keele kursusi, siis mul tekkis teatav okserefleks kogu selle poliitika wastu. ma vist ei taha öppida ametlikult midagi, kus ma reaalselt ennast hästi ei tunne. sama kurjus läks omal ajal hispaania kaela. nats vöi whatnot....aga näiline wastutulelikkus ei pane mind uskuma, et keegi kuskil saax olla vööras ja tunda end kodus. ja ka eesti...on samasugune. ja hullemgi, sest ta teeb köike, et omadki ära lähex, mujale orjaks ja kerjuseks. jättes nyyd körvale paberimajanudse ja miks saksamaa in general nöme on, tuleme sotsiaalsusesse. meie kallid söbrad naasesid balkanist ja ever since that oleme muutunud aktiivseteks külaühiskonnas. as in, dinnerdeidid, veiniöhtud jne kölab nunnuromantiliselt, aga siin on mönda aega midagi haisenud. ja ma ei saanud jälle aru, miks see nii on. kuniks asjaolud kulmineerusid laupäewal. siinkohal ma soovin, et ma saaksin öelda, mis juhtus ja mis see tähendas...vöi mida see ei tähendanud, vöi mis muutus, vöi....or rewind back hundreds of posts, come again. count to ten and start again. ma ei tea. aga seebimullikene läks katki. minu enda loodud ja minusse mitte puutuvad vöörad mullid. ma ei saa enam möelda, et eestist lippamine oli hullult romantilisekstreem ettevötmine, sest tagamaad on pea peale pööratud, ilma, et ma seda ise oleksin teadnud. miks ma siin olen? et saada rikkaks ja ägedaks ja tekitada maailmakadedust? vöi oli see ikkagi midagi muud. ja siit siis suurim kysimus, kas ma peaxin tagasi pögenema...vöi edasi pögenema. vöi seisma jääma. sest tundub, et olenemata asukohast, ma leian end samast punktist. wtf should i do....what the fuck... kolmas weints ei tee ka targemaks. ja homme on jälle samasugune päew. teeme töödotsiva näo ja samal ajal mötleme...kurat teab millest. peaga wastu seina. saaks waid rääkida vöi karjuda...

köik on uus septembrikuus

niisiis. täna me kolisime uude kohta. which, in a way is awesome...kui ma polex kunagi oma korteris elanud, siis ma töenäoliselt kepsutax rahulolust :D or maybe i'm just too old for that. igatahes pleiss ise on kaks tänavat edasi eelmisest kohast. korter, mida ei pea kellegagi sheerima, ise koosneb toast, dušširuum/wc-st ja ....olematust köögist. which means, köögis on pliit ja see on köik. literally. hetkel keedan teed näitex mingis potis :D tegelikult on see somewhat romantiline isegi, kuulan yle jupi aja lana't ja ootan sügist. eelmine nädal tutvusime CS kaudu ühe ukraina pifiga ja töllerdasime temaga mööda linna. käisime juudimuuseumis ja öhtul kater holzigis, kus fckn hell ei vöinud pilte teha. kurb. sest visuaalselt oli see koht amazing. aa..haigeks jäime ka müstiliselt. hakkasime iga päew küüslauku sööma ja sidruni-mee koksi..no nii profülaktika möttes. ja bang, niiduk. mnjaa. vist muud midgi polegi huvitavat juhtunud. sest see on ju suht irrelevant, kuidas me eile ostkreuzis tund-kaks exinud olime... and ...mountain dew on kohutav, usa, mis sul viga on?

random lazy

so hmm...laupäew. joon mingit 2,5 kraadist limpsi ja olen somewhat disappointed. niisiis. eile läksime välja. aspirationiga have a good time and not get hammered as fuck (vöi oli see osa plaanist, ma enam ei tea). öhtu algas sellega, et maandusime bernauer'i U-s ja hakkasime otsima bogobljadi näituse avamist. meie teekonda interruptis kamp poissmeeste öhtult. olime sunnitud XD mängima nendega mängu. ehk siis panema peigmehega vöidu puzzlet kokku. meie vöitsime. fun ^^ kömpisime tund aega mööda brunnenstrasset edasi-tagasi, kunix murdusin, et kysida, mis kurat aadress on. mnjaa see oli pmst metroopeatuses. igatahes, oli au kohata ühte ägedat baari, kus käisid hipster kunstipeded. aga hinnad olid häbematud...2,5 eurtsi 0,33 ölle eest. samas absolutiga olid nad lahked. 4 euri ja club mate-t oli viina peal heal juhul sentimeeter. aga nagu ikka olime me seikluste otsingul. pörutasime oranienisse, et pedebaari minna (ja china-boxi-is üle süüa loomulikult). taaskord oli so36-s mingi fakin eriüritus, mis tahtis 8 eurtsi. we passed. ja läksime rose-sse. seal ei paistnud paljaste poiste wahel sentimeetritki astumiseruumi (rääkimata naistest), just the way they like it. vötsime siis eesmärgiks leida midagigi. uurisime siis oma berliini turistiraamtut ja söitsime nollendorfi, KUS teoreetiliselt peaks olema köik see, mida waja oli. aga taaskord see söit töestas fakti, et lääne-berliin on crap ja ma ei taha ikka weel ega töenäoliselt kunagi sinna tegelikult minna. ja kui 2,5 ölle eest oli ilmselge liialdus, siis kuidas 3,8 sama asja eest kölab. aight. korra tekkis möte warschauerile minna ja stevenile tere teha, aga selleks hetkeks olime me juba liigagi kained, et üldse raw tempelisse minna julgeda (kaine peaga tunduvad möningad kohad liiga räpased..) sedapsi...yhesönaga eilne öhtu löppes kell pool kaks (!!!), kainelt ja 'eurotripi' vaadates (nostalgia vöi noh).. täna olen ma terve päewa couchsurfinguga weetnud, et saada targemaks. aga ma ei saa targemaks, sest hordide kaupa inimesi kirjutab mulle ja kysib, et kus, kes, mis, lähme ja teeme. aga mina ju ei tea veel midagi...tegelikult. peale obvious asjade nagu köpi ja raw tempel ja kreuzberg in general. so jah. downloadisin berlin offline stadtmapi, mida olex pidanud juba mitu nädalat tagasi tegema, mitte nussima mingi aegunud räbalaga. secondly i'm really getting into dumpster diving again. söögi eest maksmine tundub ebaloogiline ja siin linnas lausa kohatu. ehk siis täna peax asja käsile vötma. a mis weel. hmm. a meie kallis naaber viis kogu taara ära, mis pani paha alguse päewale, sest mina tahtsin seda ise teha. ja nyyd ta teeb pizzat. ass!

pink elephant

ma ei mäleta enam, mis ma öelda tahtsin. aga ma leidsin tubakapoest oma roosad suitsud ülesse ^^ yeey. eile käisime "töövestlusel" ja vöimalik, et me saime mingi otsa mingi hetk. köögiotsa. ajaa täna on 24...järelikult head anniversary't meile :} eile oli mingi utterly imelik öhtu, siiani on tropp olla. öhtupoolik algas ilusti, väike kebab ja väike (no paar) weini pargis, aga kuskilt maalt on mäluauk. esimene korralik siin linnas. see koht, kuidas me rongijaama ja koju saime oma keskelt läinud. kuna meie kaart on räbaldunud mitmeks tükiks, lasime vist sisemise kompassiga. a noh täis inimesed teavad alati, kus kodu on XD igatahes hea, et köik hea on, igusuguseid koledaid asju vöib juhtuda, sest öös on asju. eriti siin linnas. önneks vist, inimesed on ilusad ja head saksas, sest nemad ei irise mööda fb-d vöi foorume, kui midagi sitasti on, reaalselt üldine meeleolu on parem ning söbralikum. vöi olen ma lihtsalt siin nii vähe olnud, et ma weel ei ole töelist palet näinud. kes teab. eks näis. alrightie...

week 3

so what have been up to. mingid korrad passisime weel oma ööklubis, kus ülemus armus meisse ilmselgelt ära ja väitis, et me oleme ta absoluutsed lemmikud. millega me pälvisime töenäoliselt teiste hoorade pahameele baaris (kes teenisid meist vähem) ja enam me seal ei tööta. pfff...tüüpiline. aga vähemalt see töstis meie laisad persed maast lahti ja avas muud uksed tööotsimiseks. nothing so far, aga meeleolu ei ole langenud. aga otherwise. avastasime, et samas areas, kus me töötame, on tegelikult väga palju muud ka teha. näiteks.... eelmine nädal veetsime seal hispaanlastega meeldivalt aega. kes praeguseks kahjuks on juba töenäoliselt itaalias otsapidi. now to think of it, polegi väga tihe nädal olnud. pöhiliselt hängisime naabruskonna rahvaga. üks pakkus meile pooleks aastaks oma korterit. mis on awesome. imetilluke, aga nummi. teletorni tahtsime ka minna, aga me ei saanud algul süsteemile pihta. tuleb välja, et seal on circa sama suur ootejärjekord, kui kuradi eiffeli taga. :D ostad pileti ja ootad poolteist tundi, et ylesse saada. no teine kord siis, it's not like it's gonna disappear or anything. niisiis...täna on reede. esimene waba reede siin linnas. järelikult peab linna peale minema.

doopydoo

Morning (it is one, kui sul on öötöö klubis)...erm...njah speaking of which, me oleme vist promoted, sest seitsmest sai kümme. ja mönes möttes masendab weel rohkem. et mille eest raha antakse...kuula mussi, jölgu ja ole ilus, joo tasuta alkoholi ning muuseas wea möni jope ära vöi aita mönel junkiel peldik yles leida. kontimurdev v mis. hmm..whatelse. basically. me elame koos lesbist lastekirjaniku, itaalia mingi-pifiga ja homo fotograafiga. kellest viimast me pole nädala jooksul isegi näinud mitte. lesbi peseb pesu ja sööb alaaaatiii samal ajal, kui meie seda tahame. tüüpilised kooseksisteerimise eksistentsiaalsed probleemid. üleeile crashisime köpis koos karja hispaanlastega. mingi niisama, olime kasulikud, joppamise peale saime neile öömaja. et siis...köik kulgeb meeldivalt lihtsalt vahelduseks ja erilist sitta öhus ei haista. tho peax ikkagi normaalse töö leidma vöi sotsiaalvörgustikku laiendama (vöi in general lihtsalt omama). mis tähendab vist seda, et täna on laupäew ja on aeg linna peale minna ^^

berliner

nonii, saime neti taha löpux. meie kirjanikust roomie ilmus välja, kellel oli ainsana wifi parool. anyway. meie kodanikud berliinlased elame kaunis rajoonis called karlshorst. mitte et see kellelegi midagi ytlex, aga igatahes. in case wondering...köik on superb. mingil maagilisel kombel me JUBA saime töö. mis ilmselgelt on suht saast, aga sitase techno ööklubi garderoobi eest 7 eurtsi tunnis saada, on ....masendav, kui eesti ja eestlaste peale möelda. täna hakkasime miskitel saksa keele kursustel ka käima. (tasuta!) ee...ma ei tea. berliin on awesome. in all possible ways. köike on ja palju. ja enamik asju on rämedalt odavad...söök-jook i mean. and people are friendly, not grumpy. ja ilm on fab.

(L)

samas....vöib-olla. edasi ei olnudki midagi...ju....

running up that hill

now...why is that....why?! or... even worse...why isn't it....ever

vaikus.

pffff...just siis kui tundub, et köik on fantastiline olenemata köigest, hakkab paska kooruma ja kooruma. ja siis ma mötlen, et miks mul on körvad ja miks mul on silmad. ja miks ma ei saa oma aju välja lülitada ja miks inimestel on minevik, miks nad ei ela puhta lehena. ja miks ma ometi pean mötlema ja olemas olema. ma ei taha midagi teada ega tunda. ma olen loll ja pime ja kurt ja köige rumalam inimene maailmas. ma ei tea enam, mida teha, kas astuda välja, sest ma ei taha töele näkku waadata vöi edasi olla. just nimelt olla ja teha head nägu ja loota ja palvetada tühjusesse, et see hetk ei kao ära. aga ma ei taha jälle jalaga näkku saada. ma ei taha avastada liiga hilja, et ma olen tühipaljas tühikargajast debiilik, kes kurat vötaks, jälle uskus. vöi ongi juba liiga hilja. ma olen alasti ja ma olen köik ära andnud ja mul ei ole enam midagi alles. vöib-olla ei ole asi nii hull, vöib-olla on see juba ammu möödas ja hoopis mina olen uus peatükk, aga vöib-olla ei ole see seisund, kus ma viibida tahan. vöib-olla läheb köik hästi, vöib-olla olen ma waid ajatäide, vöib-olla olen ma nali. ma ei tea. tühi ja rumal. möttetu ja naerualune. ma loodan, et sa oled önnelik ja ma loodan, et mina olen targem ja avan ehk silmad...üks päew. nüüd kahjuröömutsejad saavad on teravaid ussikeeli teritada ja teha linnuke seinale, et ka see idüll on eedeniaiast välja pekstud. ei tea. vöib-olla on see lihtsalt enda roojast tühjendamine, sest ma ei saa iga hetk joosta kellegi juurde, kui mure on. äkki peaksin minagi tegema päewawalgust kartvaid tegusid, et ma jälle salapäraloori endale tömbaksin, äkki olen ma siis midagi enamat, kui tühipaljas hoor tänavakeeli. seda ju köik tahavad, sitast keppi ja keeksi ja mitte grammigi reaalsust. ma ei teagi, mida ma enam ise tahan. nii hea on ju loori alla elada ja öelda endale nagu mantrat, et nii ongi, hakka uskuma. näed, ei hakka uskuma, peksti jälle ja jälle tänapäewa tagasi. midagi ilusat ei ole olemas, kui sa seda just ise ei sünnita, aga minu puhul see variant vist ka ei teostu. ja nii jääbki köik räpaseks, nii räpaseks, et ma ei saa sulle vist enam ostagi vaadata. vöi saan? mul on vastik ja ma tahan oksendada. vöi juua. vöi ära kaduda. isegi pögeneda ei saa, sest igal pool vaatavad needsamad naeratavad löustad otsa, kes tagaselja nuge loobivad. erinevad kohad, erinevad näod, sama sisu. kas ma saan ka kurat kunagi önnelik olla?! vöi istuda rahulikult, ilma et ma peaks üle öla vahtima?! kas ma saan ka kunagi midagi vöi kedagi endale jätta, ilma et see sönaotseses möttes täis ei situtaks?! vist mitte. vist töesti mitte. mida ma siis tömblen ja vannun ja vindun ja vegeteerin, kui maailm juba ammu minema läx ja mind maha jättis. mida ma IKKA VEEL unistan....it's all dead. it's all fucking dead and it has always been. i'm sorry. aga ma ei saa niimoodi. ma ei saaaaaaaa....

lana still continues..

Mul hakkas piinlik iseenda ees, et ma endaga nii ammu rääkinud pole. täna on 21. juuni. mis tähendab päris mitut asja. öösel algas suvi ja täna öösel viis kuud tagasi juhtus, see millest ma enam ammugi möelda ei taha. sisuliselt tundub, et see on ka selle aasta point break. seega ka vahekokkuvötete aeg. horoskoobid pole siiani mööda pannud ning ega kaardidki. järelikult ei tasu muuta muud, kui hoida silm peal finantsil, millega sai ilmselgelt natuke priisatud viimased kuud. edasine tegevusplaan viib mind taaskord sinna, kust köik on alanud ja löppenud. ehk euroopa südamesse. seal on see midagi, spirituaalselt rikastav ja tasakaalustav. see midagi, mis annab tunde, et köik siiski on vöimalik. siiani on mind tagasi hoidnud teadagi mis sündmused elus, aga nüüd ma ei pea töepoolest enam hobust hoidma. ma ei pea töepoolest enam mitte kellelegi aru andma. vähemalt mitte neile, kellel on sisuliselt aastakümme üksköik olnud mu tegemistest ning kes alles nüüd ennast ilmutama kipuvad. vöiks muidugi väita, et keegi on süüdi, keegi ei hooli öigel hetkel, kuid ma ei leia, et enam siin kohas, kus mina seisan, saab rääkida süüst. aeg on seal maal, et me köik oleme wabad ja süü, kui selline, on eilne päew. praegu on waja ära minna ja mitte tagasi tulla, muidu on liiga hilja. siiani on paigal hoidnud mind seesama kurikuulus süütunne, milles ma ei ole süüdi. milles ma ei olnud osalinegi, aga millesse mind suruti. mu hullusenäitajad on taaskord laes ja see on see, mis triggerib minus sisemise wabaduse. öues on pilvitu taevas, aga kardin on ees, sest ma vöin. kell on kolm päewal ja ma olen paljas, sest ma vöin. ja lana on mänginug mu arvutis 5,156 korda, sest ma vöin. haaa, ja täna üllatus-üllatus on Elizabeth Grant'i sünnipäew. mis juhustest saab maailmas rääkida. ..hmm. pool tundi paus ja juhe koos. peaks vist iluprotseduure rakendama, tho i actually feel fabulous. heheheh. life iz goood ^^ and i haz purrfect playmate für life.

'scope

SÕNN 21.04.–20.05. Palju valikuid Sõnni ellu on tulemas suuri muutusi ja uuendusi, seda nii eraelus kui ka tööalaselt. Rohkem avarust, vabadust ja valikuvõimalusi. Tähtis on see, et ta oma pikaldase reageerimisega õiget aega maha ei magaks. Kõige tähtsamad on kolm esimest kuud, sest sel ajal tehtud otsused ja algatused annavad tooni kogu ülejäänud aastale ja veel järgmistelegi. Jaanuaris on Sõnn seltskondlik ja jutukas ning vaatab kaugele ette. Ta koostab endale lausa tegutsemisplaani, mida küll kuu lõpus ja veebruaris tuleb kindlasti üle vaadata ning korrigeerida. Veebruaris saab Sõnn uue ülemuse, kes hakkab tema tegevusel hoolega silma peal hoidma. 21.–25. veebruarini on ülemustega esimesi pahandusi näha. Märtsis demonstreerib Sõnn kolleegidele, alluvatele ja ülemustele oma kõrget professionaalset taset. Kõik, mida temalt oodati, saab nüüd hästi tehtud. Ka armastuses on palju õnne ja nii mõnigi Sõnn leiab oma teisepoole. Kõrge vaimne tase võimaldab valmis saada kirjandusteose või alustada huvipakkuvat teadustööd. 28. märtsist seisud halvenevad. Selline aeg, kus ettevõtmised takerduvad, kestab 15. aprillini. Võimalik, et põhiliselt maailmas toimuva tõttu. See paneb Sõnni muret tundma oma rahalise olukorra pärast. Mõni Sõnn on sellel perioodil haige. Õnneks hakkab elu 16. kuupäevast taas paranema ja tööl tekkinud segadused saavad taas kontrolli alla. Väiksemaid nääklemisi ja arusaamatusi võib jätkuda veel kuu lõpuni. Mais taastub normaalne töörütm, kuid tuleb palju seletamist, et ülemustele argumenteeritult põhjendada rahavajadust oma eesmärkide täitmiseks. Energeetiliselt on Sõnn jõuline, sest käes on tema oma kuu. Mai toob palju rõõmu sagedasest viibimisest vabas looduses, kus käedki saavad tihti mullaseks. Rõõmu loodusest ja kallimaga koos viibimisest tunneb ta ka juunis, sealjuures töökohustusi mitte unarusse jättes. Ometi on taas näha tekkivaid pingeid ülemustega, kes aasta algusest saadik on Sõnni tegemisi jälginud. Sõnn on korralikult tööd teinud, kuid raha antakse ikka vähem, kui vaja oleks. Kuu lõpul tehtud reis võib ebaõnnestuda. Juulis õnnestuvad reisid paremini, kuid lennata on nüüdki ohtlik. Ka laevasõit võib tuua Neptuuni iseloomuga läbielamisi. Kõige kindlam sõiduk tema jaoks on auto või rong. Juuli toob kätte huvitavat ja vajalikku infot, samuti uusi sõpru ja kindlustab vanu sidemeid. Augustis on ta väga julge, lausa kuraasikas. Selleks kütavad teda üles sõbrad, kellega juulis löödi käed. Nüüd on aeg ülemusele koht kätte näidata ja Sõnn asub võitlusse. Sellele seisavad küll vastu nii elukaaslane kui ka teised pereliikmed, kes kardavad, et ta võib niimoodi veel töökoha kaotada. Kuid Sõnn ei võitle siin töökoha, vaid põhimõtte pärast – isamaa tuleb päästa! See käib just silmapaistvate ja tähtsal ametikohal olevate Sõnnide kohta. Lihtsurelikul võib ülemuseks sattuda endine abikaasa. Sõnni julge etteaste augustis tõstab septembris tema autoriteeti ja isegi materiaalset taset. 23. septembrist on karta tervise halvenemist, mille põhjuseks tuleb ilmselt lugeda ülemäärast pinget. Seepärast tuleks oktoobris hoida madalamat profiili ja elada vaiksemat elu. Tähelepanu olgu siis enam kodul ja perel, samuti majandustegevusel. Eraelus on see õnnelik aeg. November on enamjaolt soodne, eriti rahaasjade poolest. Tuleb suurem osalemine ühiskonnaelus, milleks teda innustavad vanad sõbrad. Alates 16. kuupäevast tuleks hoiduda uutest algatustest, sest need on üsna kindlalt määratud läbikukkumisele. Detsembris pole välistatud otsus oma ametikoht maha panna, et asuda uuele, vabamale tegevusele. KAKSIKUD 21.05.–20.06. Tülisid ja tunnustust Aasta esimene pool on mai keskpaigani üsna keeruline, sest lahendamist vajab terve koorem majandusmuresid – nii enda kui sugulaste omi. Märku annavad endast ka eelmise aasta lubadused ning võlad. Tuju on tihti halb, kuna meelistegevuste tarvis jääb aega aina vähemaks. Jaanuaris valitsev suur emotsionaalne pinge tema ja kollektiivi vahel on tingitud erinevatest vaadetest. Tööl toimub personalimuutusi, teisenevad kodused olud, lisandub arusaamatusi ja vaidlusi sugulastega. Sel ajal valdab teda sageli üksindustunne. Veebruar on parem ning elu ise tõestab tema arusaamade ja nägemuste õigsust. See lisab talle sisemist kindlust. Kaksikud satuvad nüüd ühiskonna tähelepanu keskpunkti ja neile tekib võimalusi avalikeks esinemisteks, samuti lühemateks reisideks. On sobiv aeg lõpetada suhted, mis segavad elu normaalset kulgemist. Esimene kevadkuu toob värskendavaid tuuli, eriti eraellu, ning meeldivaid kohtumisi vastassooga. Tärkab õrn tunne – niisama ilus kui märtsikelluke. Ka Kaksikute sugulaste ellu on tulemas rohkem rõõmustavat. Töökoht annab talle väljundi huvitavaks tegevuseks ja tema autoriteedi kasv on märgatav. Ajavahemik 27.–30. märtsini on ohtlik seoses võimalike tülide ja liiklustraumadega. Aprill toob kaasa ülirohket suhtlemist, kuid ka suures ulatuses üles-alla kõikuvat meeleolu, mis on ilmselt seotud maailmas toimuvaga. Tuleb palju igasuguseid kutseid ning võimalusi eneseväljenduseks, kuid samal ajal on kalduvust killustumisele. 11.–18. aprillini on konfliktiderohke aeg nii kodus kui tööl ja siis on raske ühitada erahuve kollektiivi omadega. Mai esimese kümne päeva sisse mahub ebaõnne ettevõtmistes, suhete jahenemist lähedastega, hinge rõhuvaid olukordi ja lausa depressiooni. Kuna samal ajal toimub maailmas hulgaliselt põnevaid sündmusi, ei lase Kaksikute elav vaim teda kauem isolatsiooni jääda. Alates 11. maist kestab kuni kuu lõpuni elavam aeg ja taastub ka tervis. Tuleb kasulikke ametialaseid kokkuleppeid, millel on pikemat perspektiivi – vähemalt tundub see esialgu nii. Kuu viimasel nädalal tasuks olla tagasihoidlikum oma väljaütlemistega nii sõnas kui kirjas, sest neist võib kergesti süttida konflikt. Juunis on Jupiter jõudmas Kaksikute märki, mis tähendab talle uusi võimalusi eneseteostuseks – ja enamgi veel. Siit saab alguse koguni uus lehekülg tema eluraamatus. Kujunevad paremad tingimused iseseisvaks loomeeluks. Nii mõnelegi toob see aeg sotsiaalse staatuse tõusu ja rahvusvahelist tunnustust. Noortele tähendab see häid võimalusi astuda uude kõrgkooli. 19. juunist kuu lõpuni on Kaksikud kohustatud tegelema rahaasjadega ja lahendama nii tüliküsimusi sugulastega kui ka perekondlikke probleeme. Juulis on näitajad rahamurede lahendamiseks ja võlgadest lahti saamiseks paremad, kuna tekib uusi sissetulekuid. Samal ajal tuleb suhtlemist kõrgel kohal olevate inimestega ning kokkupuudet salastatud teabega. Juuli lõpus tuleb komandeering, kus teda ootab õnnelik kuramaaž. Otsekui eelnenu jätkuks kulgeb peaaegu kogu august romantilises atmosfääris. See aeg lubab teha ka pikemaid reise. 16.–23. augustini tuleb olla tähelepanelik, sest võimalik on kaotada asju, teha vigu dokumentide vormistamisel või minna riidu ülemustega. Viimasel nädalal ilmneb vajadus toetada lähedasi või sugulasi. September tuleb keeruline, et mitte öelda segane. Uus olukord ümbruskonnas näib olevat mõjutanud Kaksikute eraelu ja tööd ning tal on raske jõuda otsusele, kuidas edasi minna. Siiski on näha püüdlust vastu seista väljastpoolt tulevatele mõjutustele ja teiste pealekäimisele ning tahet otsustada oma sisetunde järgi. Samal ajal tuleb nii intriige kui tagarääkimist, mis kahjustab tema mainet. Septembris polegi soovitatav esineda avalikes kohtades ega pidada pidusid. Oktoober toob Kaksikute ellu enam harmooniat ja vanade sõprade kindlat toetust. Tekib kestvaid sõprussidemeid, tuleb avalikke esinemisi ja uusi sissetulekuallikaid. Suvel sündinud armastus leiab sel kuul jätku ja nii mõnigi korraldab nüüd pulmad. Kuu lõpus nõuab viimane nädal rohkem pühendumist ühtaegu nii tööle kui tervisele. Novembris on Kaksikud vägagi mures tööasjade pärast ja kardavad, et ei saa oma tööd lubatud tähtajaks valmis. Põhjuseks on kas kehv tervis või üldine kaootiline seisund. Kaksikud vajavad nüüd tööalast abi, mis saabki neile osaks kuu teisel poolel – alates 18. kuupäevast tulevad appi kolleegid. Lisaks tõstavad meeleolu õnnestumised äris. Detsembris on temas palju enam entusiasmi, mistõttu enamik eelmisel kuul takerdunud ja lahendamata küsimusi saab lõpuks korda aetud. Kaksikutes on tunda suurt ühiskondlikku aktiivsust ja soovi midagi inimkonna hüvanguks ära teha. Leiab tunnustust tema võime anda objektiivne hinnang aktuaalsetele sündmustele. Kuu teine pool alates 14. kuupäevast kuni detsembri lõpuni on keerulisem, sest nõuab kiireid valikuid ja otsuseid, millele tõukavad teda kas ülemused või mingid muud tähtsad tegelased. Arutlusele tuleb järgmise aasta töö ning karjääriga seotud küsimusi. Tundub, et kiirustada nende asjade lahendamisega ei tohiks, otsustamine tuleks pigem lükata uude aastasse.