terve päew on kulunud yhe imbetsilli blogi sirvides. ma ei oma halli aimugi, miks kurat mul seda waja oli. kerge pohmakavine eilsest punapäisest litsist ja vihmane teisipäew ehk. igatahes tabasin end hoopis introspektiivi pealt ja ketrasin natuke iseenda ajas tagasi. once in a while see on vist wajalik, et olevikus selgusele saada. tundub, et ei ole targemaks saanud. kuigi töde on nina all, on waja ikka sorkida waledes.
vöi mis siis täpsemalt walegi on. never mind. igatahes. eeldusel, et weel on stalkereid. siis
riimäel on läänerindelmuutusteta. nagu alati. yx porno löppeb, teine algab ja löppkokkuvöttes on see sama porno juba mitu aastat kestnud. aga elame-öpime. kui muud, siis see koht on vähemalt öpetanud kannatlikkust ja teadmist, et jah, inimesed on töepoolest idioodid. ja manipuleerimine ei ole yldse nii out, kui aus poiss wahepeal romantika raames arvas. söjas on köik lubatud. kuuldavasti ka armastuses, aga selles ma eriti kindel ei ole. seal on siiski reeglid. haaah. nojah.
besides that. möni nädal tagasi harrastasime pirxi juures rämedat ossipidu ehk siis synnipäewa, sisuga sitt muusika, toredad inimesed, ugly cross-dressing ja radioaktiivne tynnisaun. iseenesest funfun yritus, aga kiskus niivörd pikale, et iseenda ees hakkas piinlik oma tegude pärast. inimese vari hakkas juba kehast lahkuma. ja minipuhkusele proper punkt pannes, hakkas kohale laekuma, et ma olen mingil odd reasonil kohutavas koguses alkoholi tarvitanud lähiaegadel. ja reaalsuse katsumine tundus juba hägune unistus. oli waja panniga pähe saada ja mutta kukkuda, et taibata, kus on piirid. ja kuidas nendega käituma peab. siiani pole enam mälukaid olnud, yhiskonda pole ohustanud, käitun enam-vähem nagu viisakas inimene. ja oi yllatust, maailm tundubki kohe loogilisem paik, kui perspektiiv paika loksub.
kui päris aus olla, siis tahax millestki muust kirjutada. aga kurat vötax, nagu ajaloos ketramine näitas, siis käi palun perse ja hangi elu. samade rehade otses tolknemine hakkab juba wanaks saama ja yhel ilusal päewal vöix suureks ka kasvada. ja noh. sellega ma sisuliselt preagu tegelen. enese terve analyysimise ja improvemisega.
kui järele möelda, siis praktiliselt polegi lähiajaloos midagi märkimisväärset toimunud. sotsiaalne ylejoomine ja samad kohad, uued näod. rahulik tavalise tartlase elu. kui kevadtuuled välja arvata, siis on tegelikult köik isegi päris hästi. keegi minema pole jalutanud, uued söberid tekkisid ka pilti, wanad on alles :D väikekodanlik, kuid kena.
ega polegi vist midagi intrigeerivat lisada, ringi ei liigu ja ajalugu ei tee, kasvatan patse ja kassi :P