wahtisin mõned minutid tühja walget lehte enda ees. ühtegi konkreetset mõtet ei laekunud pähe, kõik on meeldivalt kulgemises kõrgustesse. in fact, mul ei ole täpselt neli päeva tulnud meelde ühtegi negatiivset mõtet, neid lihtsalt ei ole enam. näen kõike nende parimates toonides, i am untouchable. i see them wanting to bring me down, but how can they, if they don't exist. maailma jaoks võivad nad hingata, liikuda, näiliselt elada, kuid universumi jaoks on nad surnud, samamoodi nagu universm on nende jaoks surnud. aga sealt ju kõik algab, ega lõppe kunagi. te kõnnite ta pinnal, kuid ei tunne, et oleksite üks. ma ei tunne enam viha, ma ei tunne enam kadedust. mul on ükskõik, sest mina olen armastus. vaatasin neli päeva tagasi öösel 'The Secretit', loen Walschi, ahmin endasse igat silpi ja lauset sellest, näen päev päevalt, kuidas ma attractin ainult head ning mitte grammigi enam seda solki, mis ei ole päris. sa ütled mulle asju, et mulle haiget teha, kuid su sõnad on tühjemad kui õhk, sa ei tunne elu, ega ennast. Summer's Gonna Hurt You. aga mina viibin elsewhere, i am everywhere.
eile Me tegime asju minevikust ja see ei olnud midagi sellist...räpast ja surmalähedast nagu warem. see oli puhas nagu meditatsioon. ma jälgisin igat su liigutust vaikides, sa olid ideaalne ja täiuslik. puhas nagu mina. ma kuulasin su sõnu, kuulasin su südamelööke, ühe hetkega, mis kestab igavesti, ei olnud ma enam maailmale midagi võlgu, ma kirgastusin ja sündisin uuesti. sa tead, et ma tean, et sa tead...endlessly again and again. ja siis ma siin mõtlen, mis kasu on tühjade kestade tühjast haukumisest minu aadressil, kes ma olen puutumatu ja puhas. ma kuulen neid sõnu, täis valu ja raevu, kuid millel ei ole sisu, ega usku, kuid ma ei lase neid kõrvadestki kaugemale. absoluutne täiuslik sümmeetriline null. and round and round it goes. rumalus on alati spiraal, näiline ringis liikumine, but downways. only downways. ja ma näen seda jälle. different faces, different places, but nothing's gonna change the world. ja naeratus langeb mu näole. liiga väike, liiga lämbuv oma enese solki, liiga surev, liiga tühine, et isegi otsa vaadata. edasi...keskendun ma ainult emotsioonidele ja intuitsioonile teiselpool horisonti. we always belonged there.
we are...playmates for life.
(8) Morcheeba - Trigger Hippie
"...ära targuta, kedagi ei huvita, mis sul öelda on; sul on ju muidugi pohui, et ta surnud on" etc. etc. etc. -smirk-
(8) Flunk - Blue Monday
nohh, what's there to add. my case is closed, appealing is not even a question. have your lifetime sentence or forgive yourself by building an electric-chair. SIBERIA.
4 comments:
aga sul ongi ju pohhui... vaata ennast... :S
hvatit.
ma ei kavatse sinuga enam kunagi waielda, kakelda, sulle ennast öigustada jne. see, mis kuskil sygaval minu sees toimub, pole esiteks sinu asi, weel vähem sa tead sellest midagi. unusta end ära juba minust.
sina ei saa mulle ette kirjutada mida ma unustan ja mida mitte...
never ei unusta...
isekas pilka!
...and quite honestly i don't give a fck. i'm just saying, anything you say to me, does not simply matter anymore. luckily.
selfish, yes, proudly, at least i have dignity again.
Post a Comment