öö lummab mind nukrameelsusega...

ma olen ennast lolliks lugenud juba, ma arvan, et ma alustasin kella kaheksa ajal ja nyyd tiksub juba kolme peale. ma pean ennast magama peksma, sest homme tuleb bretu ja siis ma pean pirkkole-varmole vötmed bussi peale panema ja tööle minema mingiks ajaks. aga viimased kaks on suht ebaolulised. üks asi korraga.
tegelikult sisu selles, et ma pean natuke sydant puistama, sest infokoorem paneb mu aju plahvatama. kui mul aega ja viitsimist oleks, loeks ma enda jobudused ka läbi, sest ma pean defineerima, kui lolliks ma läinud olen ja kas see on varem ka juhtunud, vöi olen ma saavutanud töepoolest uue leveli oma veenusekeerdkäikudes. oi ma tahaks maailmale kuulutada, aga ma ei saa. sest kui ma selle neetud pandora laeka lahti teen, siis tagasiteed ei ole. kui asjad välja öelda, siis nad muutuvad reaalseks. noh, jah, kuigi nad juba on. aga ma naudin igat fakin hingetömmet selles häguses-uduses serotoniinises adrenaliinises mullis. kui ma mulli liiga wara plahvatama panen, on see etapp lihtsalt läbi. aga see etapp on köikse waffam. oi, mu aju plahvatab, ma ei suuda wait olla (djah kuigi ma pole kella yhest saadik sönagi rääkinud...waikuseteraapia vöi midagi.) ....really? i mean really?? nii ongi wöi? kuidaaaaas. köik oli ju nii igav ja sopalumine ja veniv nagu tatt. ja nyyd ma kuulan vennaskonda, kepslen ringi oma peas nagu oleksin töepoolest viisteist ja pool. ja mul on puhtfyysiliselt valus, ma lendan tykkideks ja köik kohad on solki täis. see lihtsalt ei ole vöimalik. ma oleks nagu konstantselt pilves ja tripilangust ei paista. ainult hullemaks läheb. aga kuhu kurat tal minna on...kas piire yldse on? ma ei tea enam mitte midagi. panniga pähe ja wastuvoolu. appi appi, ma kaotasin möistuse ja tulgu vöi uputus. mingi kuu aega on sekundiga mööda läinud ja ma kannan endas kogu inimkonna aega, iga viimset kui lugu ja iga viimsetki romantilist kuradi filmi. ja raamatut. aga ma ei saa ju köik korraga olla, see on maru suur koorem nii väikse inimese kohta.
no ma ei tea, ma ei tea enam mitte midagi, peale selle, et ma tahan seda feelingut naha alla systida ja blackout olla the rest of my life.
teen viimase suicu ja weenan ennast magama...panen nina patja ja lasen fantaasial teha oma töö.
...sönad said otsa...olen vati sees....ja ainult yx möte wasardab peas. juba teist päewa. aga ma hoian kinni, kuniks enam ei jaxa...........head ööd.
öö^^


----------------
Now playing: Vennaskond - Öö
via FoxyTunes