pilves reede.

tyra. marru ajab. päew ise algab suhteliselt meeldivalt (niivõrd-kuivõrd). kaua saab magada, hommikukohvi, plaan edasiseks töllama minna, supermodellid telekas, neli filmi võrratus tempos tõmbamas ja siis teen hotmaili lahti. ja tuju langeb nagu kivi veepõhja. jälle kuskil keegi tuleb ja pmst nöuab raha mult. i just dont dig it. köikjal tahetakse raha, küll ühe, küll teise asja eest ja löppkokkuvöttes ka asjade eest, millest sa mitte munnigi tegelikult teadlik ei ole, vöi millest said ilmselgelt liiga hilja teada. raha, raha, raha. ja oleks siis füüsiline raha, köik keerleb mingi virtuaalsete numbritemängu ümber, mingi udupeene mittefüüsilise toote pärast. iga päev, kui ma end näole ei anna, tiksub mu miinus suuremaks. müstika, astud hammasratta süsteemist välja, keeldud olema osake mutrikestest ja järsku oled sa kogu maailmale völgu. ma keeldun völgu olemast asjade eest, mida ma ei ole käega katsunud vöi hambaga hammustanud. bljad, sa investeerid millesegi vaimsesse oma taskust (vöi siis kellegi taskust) ja kui otsustad ühel ilusal päeval (olgu sa neetud selle eest muidugi), et su vaim on tegelikult teistel radadel, ei huvita see sisuliselt kedagi. once again...jadakood nullist alla poole. gimme a break, ma läskin saja erineva pöhjusega minema ja need oksemaigulised meeldetuletused ei tohiks mu päewa sittuda, aga vabandage väga, unustage mind ära. alive to the universe, DEAD to the world. ma ei tea, keda vöi millist institutsiooni ära spämmida oma peas roppustega. nojah...igatahes on see nagu peaga vastu seina jooksimine, ise olen vist süüdi, et sündisin bürokraatiasse, nüüd tuleb leppia, alla neelata ja käega lüüa. teiste inimeste rabelemine, mina olin, olen ja siiski jään i-DONT-give.f*cki'x (mitte segamini ajada puupäise jonnakusega, probleemide eest pögenemisega. see on juba asjade teine level. enam lihtsalt ei suuda vale asja ettur olla)

Tere!