-Sigh-
Igakord kui mõtlen, et hakkab juba enam-vähem minema, tuleb mingi eriline PASK kaela. ma ei oska isegi enam seisukohta vötta. varemalt ajas mind närvi, kui ma tundsin mingis olukorras võimetust midagi muuta. nüüd tuleb välja, nagu ema eile ütles, elu ongi selline. kas ma olen siis valesti aru saanud vöi? seems unreal, cause i Do have my lucky star shinging upon. ma olen ebaönnele nähtamatu, aga köik mind ümbritsevad inimesed ilmselgelt ei ole immuunsed. seega vähemal vöi suuremal määral olen ma siiski seotud. tyra, ma ei möista. kuidas saavad sellised ajad juhtuda ja mu enda nina all. inimene, keda ma juba üle aasta olen näinud praktiliselt iga päev, mainimata, mida köike me läbi elanud oleme, kaob nüüd mu elust aastateks. ja tagasi tulles ei ole ta kaugeltki enam sama inimene...vöi kas meiegi enam oleme siin. köik on muutunud...
ma ei vötagi seisukohta, sest sellel ei ole mötet. asjad on lihtsalt utoopiliselt tuimad juba. isegi eilne "meeldiv" uudisejupp meditsiinivaldkonnast ei tömba suud viltu. miski ei vääri väga yllatusmomenti. go fuck yourself capitalism, go fuck yourself economics, go fuck yourself law and justice, go fuck yourself forensic, go fuck yourself penitentiary, go fuck yourself chemistry....so basically FUCK THE SYSTEM!
...count to ten and start again....
...and everybody gotta learn sometimes....
No comments:
Post a Comment