Subbota

mnjaaa.....going from über to downway spiral. täna on üli päikesepaiste ja temperatuur, aga ma istun sees. suhteliselt vabatahtlikult. alustades eilsest, ärkasin keerulise sisemaailmaga ja jätkasin ka sellega. anxu vilistas mu linna, et mätta peal natuke lahjat alkoholi juua. möte iseenesest, sest muid ideesid ei olnud ja ei pakutud ka. keegi ei paku. tegelikult. no vahet pole. anyway, töllasime virus ja sebisin igasuguse tehnika akud täis, edasi poska. siider, gin, fotoshoot. mis nohh....sisuliselt on saast, aga diskussioonid, kui sellised, on alati intrigeerivad. wellh. väike kiirmenetlus koju, et pöit tyhjendada ja edasi oli, mis siis nüüd. mina, nagu ikka, tulen säravatele ideedele selliste ilmadega. maandusime botaanikaaias, kus kordus sama. noh jah, selge see, et chill ja muud asjad, aga öhus on alati suur aga, kui ma olen kuskil mujal kui seal. ja ka seal on aga. ma ei saa lihtsalt olemas olla. karta on, et ma elan kellelegi teisele, kui waid teax, kes see on...
well yeaaaaaaaaaaaa.....-lights a cig- jah yhesönaga...tyhi jutt suhu tagasi. tulin koju finally. yle paari kuu oli jälle dimka msnis. ma ei osanud midagi öelda. sest...meid ei ole enam, meid ...ei ole ausalt öeldes ka kunagi olnud...ma lihsalt meenutan neid olematuid aegu. (gosh, oli waja the sounds mängima panna) jaaa....mis teeeb mind kohutavalt kurvax iz, et ta isa on suremas. ja surm on midagi, mis antud juhul paneb mind siiralt mötlema asjade kaduvusele.


ja then i realize. ei ma ei armasta sind. ma ei armasta kedagi. ma ei oska ja ma ei tahagi. ma lihtsalt olen ja teen seda, mis waja. ja istun siin, kus alati, kuulan seda, mida alati...ja teesklen iseennast. imeilus. sest köik usuvad. kui ei usu, sitta sellega.
tahax tartusse, aga ei saa. lähex gooti miskile asjale, aga ka see on waid warju maine töstmisex. no tra, millex yldse olemas olla. neljas rock läheb hinge alla juba. kell on pool seice. und ei oma ja ei tunnista. pciiiiiiiiiiiii. subkultuuri tahax. elu tahax. tunda tahax. aga niipea, kui ytlen, et tahan, on see juba olemata. öelda...et mul on...ei aitähh, ei taha ka seda. so what, hooran ringi, monogaamselt, so what, käin skas. aga fck that. mida ma teeeeeeeeeeeeen kurat, mida ma teen. besides giving emty impression. keegi yldse...näeb/huvitab. enam vist mitte. ma olen aksessuaar.
that's not okay, that's what i say...RUNNING OUT OF TURBO.
(wish i could meet the sounds)
hui!
carry on the fckn fake

right where it belongs.

jälle mingi idiootne tuju, aga ma kordan ennast konstantselt exole. kuulan nine inch nailsi, ei kavatsegi muuta seda. istun teki all, ma ei tea, kas mul on külm või mitte. ma ei tunne midagi. ja eile ma tundsin kõike, nii intensiivselt, et oksendasin aknast alla. hetkel, tahaksin ma olla keegi teine, ükskõik kes. tahaksin tunda kellegi muresid või rõõme või suvalisi emotsioone. suitsetada sigarette, kui oleksin mittesuitsetaja, juua midagi rõvedat, mitte minna homme sinna kuhu tavaliselt, vaid leida midagi absoluutselt ennenägematut, if there is any left. what does it...the melancholical, i mean. mingi hetk elust lihtsalt kisub kuhugi mineviku ja varjude vahele. ja mis kõige hullem, ma olen loobunud nii osavalt, et ma ei oma enam exegi, kelle pärast pead vaevata. jätsin maailma ainult ühe. kuidas seda öeldagi....hmm...tunde ja mõtte, millega seostub kogu igatsus, raev, ülimuslikkus, kirg. konsentreeritud ja kompaktne, kuid oi kurat, kui see peaks kunagi muutuma, siis ei ole ju midagi alles.
so hmm...paar päeva tagasi muutus jälle number mu vanuses. nüüd on seal ühe asemel kaks. ja märkamatult olen ma ska esimese aasta mööda saatnud, ja siin ma olen. sama mittemidagi ütlev kui varem. ma tahaks teada, aga ma sain aru, et nii on parem. teada mitte midagi ja tunda kõike. instinktiivselt. ja ma ei tea ju, kas sellest piisab. tundub nii, sest nii see on jätkunud, tagasilöökideta (somewhat) tähtede poole. kurat teab, kas ma üldse eksisteeringi reaalsuses. üks asi on midagi luua ja privaatselt seal vegeteerida, kuid kunst vajab tunnustust ja ahneid silmi. ma ei näe neid. mul ei ole publikut.
ma ei saa ju magama minna, kui ma ei ole saanud selgust selllele, millele ma ei teagi, millele ma selgust otsin. kas midagi on valesti tänase päevaga, midagi on õigesti?! juhtus midagi erakordset....halba või head. või ei ole midagi erinevat hommikust. aga alati ju on. või ei ole. ma vaataksin siiski su pähe ja naeraksin end välja. müstiline, kuidas alati mina suudan viimasena lolliks möelda end tühjast kohast. ja ikkagi ei ole mul midagi öelda.
pange tähele, nüüd on juba mai, külm on. ülehomme jälle saaremaa. ma ei usuks sellest midagi head, aga ta ei ole mind alt vedanud kunagi. tema. tema jah. mina. meie. meid. kurat....absolutism ja eksistentsialism.

kahtlemata oleks nüüd aeg lahkuda, aga mis vahet on unel ja ärkvelolekul anyway, kui ma ei ole kummaski seisundis mugav hetkel. kell on pool 12. teadmatus. melanhoolia. pustota. ilusad sönad köik. kellelgi on pidu, keegi magab. aga kus on minu oma tänasel öhtul, kus keegi ei kuulu kellelegi. eraldi olles mitte. koos olles polegi teda ega mind. või on. ei, ma ei kahtle maailmas. illusioon on end hästi teeninud, universum elab.
aga eks ma siis lähen jälle. proovin siiski. vahel juhtub, et hommik on öhtust targem ja tunned, et olid pridurok. ctrl+s siis.
teiste mötted paberil näivad praegu nii palju paremad ja ausamad, teiste siirus puhtam. räpane on olla.

Panic

...24.3.7

Saaremaa, all alone and schizophrenia sneaks back to the drunken one. it better be the very last, or i'll skip that place for sure. luckily now, i'm back home, safe with familiar things, that wish me good. still....

I just can't take this. I'm so fucking afraid, i can't sit in my bed, i can't go anywhere. Ma olen lihtsalt siin, kus alati olen olnud, aga ma ei taha seda enam mitte kunagi, sest see on nii õudne. Ma ajasin tassi ymber, kui halb see saab olla maailmale. See ajab mind närvi, kuigi ma ei tunne mitte midagi. Aga mida see kellelegi teisele tähendab. Ma ei suuda keskenduda. Mingi tilkuv hääl on kuskil, ja ma kardan. Ma ei suuda taluda saart. See on tõesti faking õudne, ma peaksin midagi tegema, aga ma kardan igat liigutust. Kõik on märg, igal pool on kuradi kylm vesi, ma ei saa lihtsalt olla. Kuulan jälle oma lugu, aga see keskkond on nii ängistav. Kui ma enam ei saagi sellest ära, siiia ma pean lõppema, tegelikult. Mul on nii ideaalne maailm, mis ei puutu siia, mul on nii perfektne armastuslugu, millesse ma isegi ei usu, kuigi see illusioon tundus nii tõeline. Ja täna mul tuli again this panic attack i havent had for a while now. I thought they had left me. Like i had cured, im free.... i was so sure, that now im...someone else, that i used to be, but...tonite we were driving around with ppl i kno, in places i know...and the fear attacked as bad as ever. I just dont want to live like this any more. I have to escape ...or i have to make peace with it. In which, i seriously dont belive in. Gosh, im so fckn scared, i dunno am i able to sleep tonight, am i able to come back. Minge perrssssssseeeeeeeeeeeee.....minge kõik persse, kes te mind tagasi toote, minge ka teie persse, kes te seal olete, ma ei taha elada hirmuga. Ma ei taha olla minuga, sest see inimene, kes ma olen siin, ei usu millessegi, ega tunne midagi. Seal ma juba hakkasin olema...kuid see kuradi hingede surnuaed viib mu vägisi tagasi surmanuhtlusesse. Oi, kuidas ma tahaksin nutta taga oma olematut lapsepõlve ja oma usku maailmasse, aga ma ei saa....ainus mida ma saan teha, on olla tugev ja näidata teistele ilu. ........................ma kardan seda kuradi kohta, mis röövis minult lapsepölve, minu usu, i'm fucking arfaid of this place, every aspect of it, it took my faith, my childhood, my hopes. I have nothing besides ....the chance to show someone else which it's really worth. I just ...want to believe that some other place hasn't done the same thing as it has done to me. I for example am so ...afraid that i can't evan go outside alone in the dark. .....................................................i won't come back alone. I won't. Whatever it takes, i won't. I don't have to take last of me for NOBODY else. You're not.....

poets of the fall

3 am and once again it's all the same. more like 1 o'clock, just the song i'm listening. suits my mood. i don't know, what i have become, i don't know where i'm headed and it doesn't even matter. i just know that there are things i must let go, already have, as hard as it is to admit. life moves by me. i still stay the same, even though i don't. i also move, but i don't see it. i don't think of me much, never have. sure, i'm a poser, doing my thing. but is my thing? whatever you call it. i have messed up bad, trying my best to make a world a better place now. i really am. i want to offer more. i want to be remembered by all the good things, not the bads. i think, there are more of those goods. antisociality hits out again. i have nothing to say to anyone, because they don't matter. places and faces change, only writings remain. i want to believe. i do believe. this must have been the best thing that has happened to me. sure, i have said it more than once, back then it was true, now i know better. if you see it, you recognize it. and it makes me so fucking scared. i don't want to lose, no more. how much can one take this. maybe this time i'll win and have it all. but if the fear breaks in...it's already ruined. i shouldn't think that. i should give up on me. everyone who know me, know i gave up many years ago, that's exactly why, i have to make it the best for the ones, who haven't. though i don't really know, who has and who hasn't. never mind even. even if, they have lost the faith, it's my responsibility ti bring it back. the love, the freedom, the silence....the freedom to love, the freedom to be silent and not to fear. stop searching, because it's right there, it had always been, just the time wasn't right.
3 am it all seems alright. why shouldn't it be. everyone deserves to be happy. specially the ones you love. not even the ones, just one. i haven't been so calm for a long time. i mean, like...in a period of life. i finally feel, i'm doing the right thing. but if even that is not enough, i just keep trying and trying, nothing to do about it anymore, no turning back. like i said, i'm already gone. all i have left in life is my ability to heal. maybe one day i can wake up and say i nailed it. maybe this day has dawned already. honestly, i stopped searching. said that before too, but...this is the last time, the last place, the last face, i'll get involved myself. i want to be best for someone, might be, that i am, i know she is, so it gets harder and harder to let go. and i don't have to. once you reach the maximum, that one person can offer, there is no need to continue searching for others. you just make the best of it...or stop. couldn't be better. couldn't be better...

i sometimes wonder...do people think like that. do they...know that there are dimensions, that it's not all about finding something good and just living with it. do they know, that it's way higher and has more meaning. do they know, that it's never about theirselves and it's all about theirselves, because we are all the same. do they really know that what goes around comes around, that everything they do, they do to themselves. do they know that the world we live in is an ilusion. i don't think they do. they see the sunset, it's just the sunset, but it's everything, because there is no another. they hear a song, the say it's a good one, but it's the best, because there is no other, that is the only and first and last one. aren't they lucky, if there is another first snowflake and the last autumn leaf? i don't know, but i'm so fucking grateful, that i learned to look at them, nothing else really doesn't matter. and i think to myself, aren't i fucking lucky, that i have a reason to write all this crap that no one ever sees, i have a reason. this time i won't spread it to the world, i'll keep it to myself.
thousand of kilomteres between, once again. i don't feel sad. ...well i do, who am i lying to, but. really. there's nothing wrong. it's just...so pure. i won't let anything taint it. something needs to be kept pure and to myself. and this is where it could end. simply.
well. it's soon really going to be 3 am if i won't go to sleep. ...i even have dreams now. i see the sun and the meadows in my dreams. and i don't worry, and i'm always smiling. isn't it just....

The Mirror ^^

The time has reached to the level of 3 am in the morning. As usual, I'm not sleeping. Actually it's not about the lack of sleep or the next day bothering me. It's just something I have to cope with before I can call it a day. It has made me wonder about for weeks, maybe even months, now. What exactly is it, that has made me lose all my questions and the need of having answers. In the beginning I took it has a fase, a temporary thing that really doesn't matter and make any sence anyway. But probably, quite certainly more like, it's just the opposite, that i assumed.

So today, hanging at the teletorn, I started thinking of the symbols. The teletorn refers to some kind of a lost memories and the past, that few of us really remember or connect with. Sitting there got me closer to the feeling of endings and pulling strings together, because it is standing there. It's never going anywhere, that's for sure, everyone sees it, everyone look at it, maybe think of it as the prettiest thing, maybe get revolted by it, but it doesn't matter. The teletorn is still there, with all the past and not much of a future. So, if I'm this very moment sitting next to it the first time, it has to mean something. And I got disturbed, symbolic maniac as I am.

Getting back home, to the typical routine of other peoples life I not much consider myself in, was kind of hard. I knew there was a thing, that wanted to say something to me, but I simply didn't understand. I took it negative for sure. Things like that usually are. Hours and hours later dragged myself upstairs with my pack of cigarettes to have the last smoke and take the defeat, it hit me. Not all of a sudden, but step by step I got to the bottom of the case. The teletorn thing again, it's not the point, but it led me there. It stands there, right. But the angle was wrong, completely. Lets concentrate on the past, then we can understand the future. Shortly it wasn't the forgotten memory of something I'd never understand. It stands there for the freedom. It still does.

I got clinging to the word freedom. Freedom means something reachable and unreachable in the same time. And it's the duality that people really aim for. I mean what to do with freedom, if there's no one to share it with. Simply teletorn turned from negative to positive, but again, what was it's point. The thing slappes me in the face with all that information and I'm to ignorant to accept and analyze. So I had no other chance, than just sit down and let it out. Me and my companion started discussing it. Started from cheesy topics, everyday life, like why things are like they are, and why aren't they the other way around. Sure things happen for a reason, not bringing the fatal crap into this, of course, but is this, what we really thought of, when we began the journey. I got to the level of understanding, that yes, I am rather close to the picture that I imagined. I lived the progress fast, maybe faster, than I should have, but that's not, what gave me the hard time anymore. That case is closed.

Getting closer to the point, I felt. I had to figure it out now or never, as they say. So my basic progression to the perfectionism is reaching to the end, the freaking teletorn is still standing, still, you fit to the picture how exactly. Too tired and mentally too old to just kill time and fool around, without visions of what's going to happen next, it made me sort of frustrated. (This is getting way too long, I know.) there has to be meaning beyond the surface, otherwise I wouldn't be here writing this. Walsch and Coelho are saying that people get, what they believe in getting, others say people are searching somekind of a other half. Got to agree and disagree with all of them. Yes, people get, what they believe in getting, and there are soulmates what so ever, but faith isn't everything and there are actually tens of soulmates, just the perspective is, what changes and quite often. So it still leaves us the basic.

Then I remembered the simple word pair of 'my mirror' and I was striked by the lightning. It's not about finding the perfect match at all, it's all about finding the person, who reflects you right back the way you are. If you lose the questions, it's natural, because what sort of questions are there to ask anyway from the clear image of yourself. Mirrors, as we know, don't lie. What you see, is what you get. Answers don't matter also, still you just look and see. From time to time reflections change, that explains, why many things, that seem perfect, don't last. The both sides of the mirrrors have to still reflect the same thing or else it's just gone. Then again, people love to lie to themselves and pretend to be someone they're not, like reflect the other person not being themselves, because it might just suit better. Simple example maybe. Why is a ugly person together with a pretty person? Don't give me that crap of being beautiful inside, no one really looks inside, if the surface is unpleasant. First thing could be that the pretty one doesn't think, that he or she is pretty, then there you go. It's what you give, it's what you get. Or then again, he or she could just reflect the compassion, that the ugly one desperately is searching for. Funny, and often people wonder, why I'm the one, who always gets the gorgeous people around me. Makes it quite simple now, huh.

I mean, there's like plenty more, where this came from, but is this really neccessary. The main point is, I luckily got the chance to write a story, without no ending of course, also got the point of teletorn standing there and why the hell I have no questions about anything anymore. I just have the perfect reflection (leaving out all the emotional side) and I'm happy with that information. Even if I fucking break the mirror, it's not like, I didn't see it or take the maximum out of it. I love, what I see and remember the perfect reflection ^^

There you go, nightie night to the sleepy city and schweetest dreams to us. It's 4 am now.

just a reminder to myself...

november. 2006.

me: damn, looking good. arrrr ;))
she: aarrrr, merci;)))
me: now what shall we do with that information ;P
she: mmmm,.. dunno.))
do u have any ideas?)))
me: probably lots of 'em, question is...with what will u agree >:))))))
she: mmm,.. it depends on what ur goin' to offer ^.^
me: hm...me?! ;P
she: i'm taking.)
me: sold!

and there story begun. what comes of it, i yet don't know. even don't care...cause it's close to perfection right now.

I didn´t ask for snow.. but still I don´t mind сообщает:
if there´s any justice in the world
I didn´t ask for snow.. but still I don´t mind сообщает:
I would b your man You would b my girl
Terra Chi сообщает:
if there is...i shall believe
I didn´t ask for snow.. but still I don´t mind сообщает:
there´s not much justice in the world
I didn´t ask for snow.. but still I don´t mind сообщает:
you!
Terra Chi сообщает:
i..?
Terra Chi сообщает:
justice, there is. but the judges interprete it wrongly
I didn´t ask for snow.. but still I don´t mind сообщает:
kui asja nii võtta siis polegi pointi
I didn´t ask for snow.. but still I don´t mind сообщает:
kui mina pole tähtis ja
I didn´t ask for snow.. but still I don´t mind сообщает:
täna pole tähtis
I didn´t ask for snow.. but still I don´t mind сообщает:
vaid lihtsalt nii nagu asi kulgeb
Terra Chi сообщает:
aga kuhu kurat ta niimoodi kulgeb....sest tänane ei saagi enam tähtis olema...
I didn´t ask for snow.. but still I don´t mind сообщает:
juhe
Terra Chi сообщает:
lühis more like
I didn´t ask for snow.. but still I don´t mind сообщает:
yea
I didn´t ask for snow.. but still I don´t mind сообщает:
ma ei viicind parandada
I didn´t ask for snow.. but still I don´t mind сообщает:
ma lähen nyyd magama
I didn´t ask for snow.. but still I don´t mind сообщает:
ja kuulan Akon it
Terra Chi сообщает:
hea kyll
I didn´t ask for snow.. but still I don´t mind сообщает:
head ööd!
Terra Chi сообщает:
sullegi.

Lõputa lugu ... -sigh-

weary...

ja saabus aasta uus. parem tunne hakkas kohe, kui see darn 6 otsa sai. see oli liiga äärmuslik minu jaoks, kes ma olen siiski rutiini ja mugavuse ohver. igatahes ei kurda, targemaks ja wabamaks sai vähemalt.
niisiis jah...jätkates sealt, kust pooleli jäi. aktuaalsus on muutunud weelgi passiivsemaks. ma olen ühiskonnast irdunud kuskile mulli, millesse pääsevad maximaalselt paar tegelast. ma ei teagi miks, aga mulle ei meeldi suhelda. köik on positiivses möttes kaotanud oma völu. ma ei pea tingimata vötma asjadest köike, mida vötta annab. lisaks olen ma täiesti eelarvamuse ja identiteedi loomiseta hakanud süvenema teemasse, millest ma seda ei uskunud. ajutised asjad osutuvad löppkokkuvöttes köige pysivamatex. tahaks loota.
so niisiis, käisin poolkohustuslikus korras saaremaal eelmine nädal. koguni kuus päewa kannatasin seda tyhja koha teeslkust jne. no tee, mis tahad, igasugune side on kadunud. on jäänud waid keskelt läbi viis-kuus inimest seal, keda üldse näha tahax ja nagu arvata vöibki, siis sugulased sinna patta ei kölba. isegi emotsiooni ei teki selle teemaga enam. maha maetud. sain jällegi kinnitust sellele, et weri ei ole paksem kui wesi. it stinks rather. aga ei...ma isegi ei ärrita end selle möttega, pole mötet, kui siin on köik hea. ja aina paremaks läheb.
hetkel on alles jaanuar ju sisuliselt. vöi ei...möne tunni pärast juba weebruar. pean kymne kyynega hoidma end selle eest, et ma olex ikka seitsmes mitte enam kuues. by now i should know, et minu waimsele tervisele sealt head ei tule. what i need, is right under my nose. uskumatu, aga this time i nailed it. doubtlessly. ja nii peabki, sest tuleb välja asjadel ei olegi konxe. ja kui on, siis ei tasu need tegelikult vaeva ära löpux.
dööh, lebotan siis järjekordselt selili voodis, läppar syles. ska, mis muu. esimene semester löppes täna. endiselt nelja-viieline nohikaff. perfect. just perfect. ^^
mnjaa...teha ei ole midagi, ei taha vist ka. tuba on enam-vähem inimtyhi, mis mulle isiklikult sobib. kuulan ohgr'i, pigface'i, shpongle't ja grendelit. nice. soojendan end ylesse. laupäewal jällegi vaultile minek, tho i havent been there since um...last dec. it should be fun i suppose.
ahjaa kuuldavasti laekub kytt ka kahe v nii nädala pärast eestimaile jälle. yay. optimism.
niisiis ma sain isegi enda jaox möttetu blogiga mäele, aga mis ikka öelda, kui köik on lihtsalt hea. vöib rahulikult naeratades magama jääda ja kasvöi tuhat aastat segamatut und magada. teoorias. praktikas olen ma piiiisut fyysilisem, seega peax kunagi peikaga kokku jooxma. kuigi sisetunne mainib, et täna jälle ei ole see päew. eile oli alles see päew. or jah öö. yxköik.

tahax tyhjusesse söita. maanteel, kus ei ole yhtegi inimest ega autot ega silti järgmise linna kohta. ainult muusika ja mootorimyrin. ja siis waatan körvale ja ta on seal. 'kuhu me lähme?' kysin ma sönatult. ta ei vasta, pole wajagi, me teame mölemad, et me liigume tyhjusesse, mis on ei ole nii halvaendeline nagu kölab, vastupidi, see on parim, mis saab juhtuda maailmas, mis on täis märke ja suundasid, mis meile ei sobi. ja meie ymber langeb öö.

... no millist aRmAsTuSt on sulle vaja?

nyyd on asjad siis lõpux omadega detsembrikuus, töenäoliselt olen minetanud vöime kirjutada. kindel ei saa milleski olla. kust siis alustada, kui bloogimise körgpunkt ulatus mu romantilisse talve ja kevadesse, kus ootasin pikkisilmi, millal saab minu önnelik suvi. vöi suvi, kui möistsin, et vöitlus on mötetu, köik tuleb ja läheb siiski oma suva järgi, sest me ise loome enda elu.
vöib-olla alsutan sellest, mis pooleli jäi septembris. paistis, et uus algus ja uus etapp. ei enam dimat, ei kuressaaret, ei saarlasi, ainult mu uued söbrad, uued tegevused, uued naljad. wana kaob.
töepoolest, mönes aspektis oli mul öigus. wana kaob ja ei tule enam kunagi tagasi. aga, mis ei kao, on köik töeline. my significent other is once again eestis, seekord, et jääda. nyyd tundub imelik temast kirjutada, sest ta ei ole enam aktuaane. jah tösi, käisin paar korda tartu ja tema siin. armusin uuesti nagu veebruaris. samas mineviku vari ei ole kuhugi kadunud. tunded ei muutu, samamoodi ka hirmud mitte. ma tean, et yhel ilusal päewal, me kuulume kokku. soulmates never die. never. aga praegu ei ole weel öige aeg. ja töepoolest, ma ei tea, kas öiget aega tulebki. ma olen alati teadnud, et me kuulume kokku, aga ma ei ole kunagi täpsustanud, kas selles reaalsuses, selles elus...siin. me oleme ju köikjal ja alati.
kuulan juba teist ööpäewa järjest janne 'millist armastust'. ma ei tea, mis ma sellest leian, aga ma olen sunnitud seda kuulama, muidu mul ei ole hea.
kuigi...dima ei ole enam ammu ainus, mis mind aktiivsena hoiab. eelnevalt ma kirjutasin yhest koma teisest asjast. no ja ka see on jätkuvalt hot topic. something platonical, that we never talk about, barely touch. barely even think ..what if.
aga see on olemas, eyes still do speak. ma ei ole siiani exinud, mitte kunagi päriselt. samas kui hing räägib yhte keelt, ei pruugi seda teha möistus ja nii sureb
palju ilusat. liiga palju. ei märgata enam esimest langevat lumehelvest vöi akna taga istuvad linnukest. kui...kurb on pealiskaudsus. ma ei taha seda, laske inimesed ometi endal lennata, hing wajab seda...rohkem kui arvata oskategi.
which reminds me...et eile ma lasin end wabaks ja sellest syndis midagi. midagi puhast ja värsket. ja ma armusin ära. syydimatult. praegu tuli jälle reaalsus peale, aga see lugu hoiab mind tsenseerimisest ja laseb mul tunda. ma ei tea, mis sellest saab, ma ei tahagi teada, aga ma annan sellele vöimaluse...see on ju seda väärt, kui meie teed juba ristusid, on sellel ka pöhjus. it could be a reason, it could be a season, and it could be a lifetime. sellel reaalsusel on väib-olla selle maailma jaox tähendus. ma tean, kus on mu hing, ma tean, kus on mu fyysiline mina, ma tean, kus on mu väikesed soovid. rollid ei ole weel täiesti paigas, aga ma hakkan sinna jöudma..

tasakaalus rohkem, kui kunagi warem. vöi siiski, naiivselt möeldes. teate ju isegi.
tänan olematu tumma tähelepanu eest. mina olen tyhi, et see täita millegi muuga, millegi puhta ja ilusaga

^^

Ska's ja pustota....

noojahh. sisuliselt särtsusin ma nagu linnuke oxal viimased paar päewa...vöi koguni, et nädal. aga nyyd olex nagu poole kohaga siiber juba sellest systeemist. first of all kell 5 ylesse, et 6.35 bussile Murru wanglasse jöuda. well. fine...but whole three weeks like this. 12 hours a day and all.
mnjah. ei kurda, ise ronisin siia. aga punkti paneb loole siiski tösiasi, et ma idioot suucin kuskile auku omadega lennata. inimvöludesse ja atraktiivsusesse nimelt. some call it armumine. no igatahes täiesti ebavajalik antud juhul, kus ma peaxin ainult koolile mötlema ja pirital töllerdama. aga aga aga. nagu ikka, ma ei öpi ju kunagi. dimaga asi vsjo löplikult ja absoluucelt kohe arvas alateadvus, et valix miskit uut välja endale. oh kogu seda klassikalist ootamist ja närvipinget, teine puberteet jne. gosh. ma olen väsinud juba köigest sellisest. aitab jamast kunagi vöi mis.
muidu...um..peax magama keerama...kuigi kell on alles 8 tuuri. nörk...nörk see teema siin. isegi ylal ei viici olla.
-sigh- tsikk vöix yhikas olla, saax korragi midagi ilusat peale neid 1500 kinnipeetavat vahtida :(

tuhandeid kilomeetreid edasi...vöi siis tagasi

tuhandeid kilomeetreid edasi...vöi siis tagasi
tagasi. slovakkiast. turismitrip to the hell. ja kui kedagi kotib vähegi reisimine, siis mitte iial ei soovita ma turist olla. reisi märksöna on KiireKiireKiire. ja loomulikult kohale kuskile öigex ajax ei jöua. which means, et ma jäin ilma nii mönestki hommiku-öhtusöögist ja waatamisväärsusest. ja ikkagi pidin KA hääletama, sest pedagoogis on, andke andex, algusest löpuni siiski egotsentrilised sitapead. rääkimata sellest, et meie buss oli möeldud talve trippidex ja ytles jupp jupi haaval ylesse. alustadest kliimaseadmest, löpetades mootori endaga. njaa tugevat närvi ja head pöit on waja, et selline kolme ja pooole tuhandene ajaraiskamine yle elada.aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida. sisuliselt ma läxin tatratesse pead selgex saama. sain aga wastupidise olukorra. nyyd ei tea ma enam yldse, mida ma tahan vöi elult ootan. tean waid seda, et mu hing vöi syda vöi call it whatever jäid mägedesse. seal oli rahu. seda ma ocisin...ja selle ma taas kaotasin.niipea, kui saabus poola piir, kadus mul igasugune tahtmine jälle eestit näha. kahju ainult, et mul ei olnud kellegagi seda tunnet jagada... isegi sönumeid saata ei saanud. midagi ei saanud...ainult waadata.ja siin ma siis jälle olen. istun kice juures arvutis. dealin reaalsuselaxuga. a la kuhu dokumendid sisse viia, pubetsev mutt, dima ikka kurat teab kus ja kurat teab kauax, motivatsioonitus..all i want is to be on the roads. the neverending roads. aga ma ei taha seda yxi. ja ma ei taha, et ma jääxin kellelegi völgu vöi vötaxin kelleltki midagi ära. see ei ole mu eesmärk. minu eesmärk on rahu ja harmoonia. ma vöin olla klishee. kes mind keelab. töde on see ju igatahes. minu töde vähemalt.

jään teid igacema mäed. selle pildi vötan ma endaga kaasa. alatisex.

Gljuk'Oza

mul on vist körini. ma pole joonud nädal aega. suicetanud ka mitte. ma olen loobunud. olen kodus...koos raamatute, muusika ja laavalambiga. absoluutselt muud ma enam ei waja, ei oskagi wajada.
täna midagi minus muutus taaskord. ma loobusin vöitlemast. läxin lihtsama ja easy-going wastupanu teed. ja kas seda saab mulle siis ette heita?!? vähemalt nii tunnen ma jälle lihtsatest asjedest röömu. naudin elu, mitte ei hala asjade yle, mis on juba eile päew. kahjux/önnex. ja elasingi jälle köik yle.
nyyd ma siis waatan, mis edasi saab. ma ei muuda midagi, ma ei vöta ka ette midagi. see köik on teiste teha. nende, keda huvitab. keda ei huvita....no their loss. cause i was worth it.
pleier raibe on ka paranduses juba, kuigi ma ta laupäewal ostsin. kuradi tehnika.

kuradi 30 kraadi sooja öues. kuradi päike. ma vihkan tulekut siia...fckn internetti...see ainult ajab mind närvi ja paneb MÖTLEMA. see on viimane asi, mida minu olukorras teha.
gosh, i'm such a emocional loser. should quit everything.
ja mitte ainult oma peas

hangoverkuup

blogger on tore koht. exole. tuled siia ja walad sita maha, ilma et keegi kunagi öelda saax, et shut the fuck up vöi midagi. fantastiline.
nii mis ma siiis nyyd uut korda saatnud olen since the last time. esitex me kicega eile rövedalt haisesime, sest me suucime end teenindusmajja magama juua. ai. ja üüratus koguses viina siiski. halb. väga halb. kodus kui sellises on jälle mingi waikusewanne or who counts. aga see on juba nii tyypiline,et oxe tuleb peale. nyyd ma ocustasin kainex hakata. aga sellest ei tule midagi välja, sest paari minuti pärast on kice siin ja me lähme maq juurde.ah hui selllega. kooli peax ka jöudma. though....ahpersse

mnjaa. mönikord on lihtsalt nyri. istud kice juures. nagu ikka. awastad, et nädal aega ei ole mitte millegi erilisega silma paistnud. maybe ainult pinda käinud inimestele oma halaga vöi liiga purjus olekuga. peikaga pole ka yle nädala vist juba rääkinud. möned yxikud messid ja nyyd vöeti mult needki taaskord ära.
yeah...korra sai tallinnas käidud. paistis isegi ylesmäge minevat. no nii inimsuhted ja finantsolukord. aga vöta näpust, seegi vaid loll nali, ei midagi enamat.
siis weel tartu. see töotab head exju. noOot. ma sirgelt magasin selle maha, sest ärkvel olles olid parakad ja yxindus liiga välja kannatamatud.
nojah ja siin ma siis jällegi olen. isegi illusioonid rööviti lihtlabaselt ära. nutin i can do about it...vöib-olla ei tahagi.
lihtsalt degenereerun kuressaarde äre, kuni keegi enam ei mäletagi, kes ma selline olin. möni vöib-olla...aga kauax temagi....

rainy days

same old. same old. ma olen kurb ja väsinud. alustame siis algusest. kuigi ma ei mäleta, millal see algus oli yldse. vist neljapäewal. istusin netis ja siis ryndas mind dima. vötab ikka juhtme kokku kyll, kui oma peika persse saadab ja kurat teab kuidas suhtub asjadesse. aga see pole oluline. we all have our bad days. ma lihtsalt loodan, et see läheb yle ja ta on varst jälle siin ja köik on korras. njah. see päew siis. viil kucus ka enda juurde. läximegi siis. jöime weini kice ja hertta ja asjadega. then mose called. yx tuttav tsikk oli end yles poonud. aina paremax ex. öhtu jätkus jupi ja luhilaga trapi juures. ikka positiivsemas suunas lugu. löpp saabus kuskil slummis. olex ma kainem olnud, olexin kultuurishoki saanud. so jah...jöime siis parmaleide, reena ja maq'ga viina. MIDA selckonda.
ärkamine. kodu. ja polex waja olnud. rotten hakkas ära surema. läxin tagasi, et sellepärast juba juua. called to marii...söber vöi nii ikkagi.
ja siis pidin ma kingakarbiga liinu hoovi minema, et mu jahtunud söber ära matta. tegime liinuga seicmesajase. ja jällegi uni. siin ma siis nyyd olen. mängisime kice wormsi terve päewa. edasi ei oska midagi teha. koju ka ei taha, juua enam ei taha.tahax tallinnasse minna. saax waheldust. ja seda ei ole mötet vist yldse öelda, et ma dimat tahan. mulle vist jääbki ainult tahtmine ja ootamine selles loos....
-sigh-
näeme ,siis teeme

-viisidiaeg- entering the cabinet - hell-o doc.

haaa. ja just siis kui enam ei viici, on jälle ajsad liikumas. nad tegelikult kogu aeg on, aga alati ei viici ma seda tähele panna. niisiis. eile. olin ma yle pika aja lapsikult röömus ja nägin waimusilmas aasa ja liblikaid. tsillisin ringi ja sain ocustava köne, mis paneb systeemi soovitud suunas tixuma. öigemini juba pani. sest selle arvelt sain löpux 9 kuud kestnud waikuse ära klaarida. for example. ja hea tunne tuleb peale, sest see on igas möttes alles algus. suvi tuleb. finants paraneb. enesetunne paraneb. mu vihatud koool löppeb. ja ei tule enam kunagi tagasi. on waid paar lahtist oca, mis, ma olen kindel, loxuvad ka ise paika. or noh...they are there already. they always have been..
nii, et et...doodles ahvid. wish me luck.
elu ON lill!

prodigy - girls

ärritunud. natuke. yldiselt on köik täiesti tavaline. examid, mis mind jätkuvalt ei huvita. käin ainult kohal ja kirjutan loomulikust intelligentsist asju walmis. dima on ajatux ajax tyrgis taaskord. mina istun saaremaal ja joon end täis. isegi wööraid naisi ei viici näppida XD räägin ainult briti ja tyrgi tyypidega msnis. ma ei tea, mix kurat mul seda weel waja on, aga kui välja mötlen, siis ytlen ex.
nagu arvata ongi, mitte midagi tegelikult ei toimu. liigun ainult väliselt ringi ja huvitun elust. möte on kaugel eemal, seal kuhu ta kuulub. köik tundub nii tyhine ja tyytu. lugesin coelho -zahiri- läbi. see tegi enesetunde väheke kindlamaks. mitte et ma ebakindel yldse olex, aga still. fck. see ongi haige, et köik on nii paigas sisemiselt. ja reaalsuses on ooteruumi efekt. mul on visiidiaeg ja mul on kabinet, aga ma ei saa weel wastuvötule minna. ...liiga palju symbolismi. ja rynnakuid. ja yldse ebaolulist saasta. prse, ma loen parem kellegi teise blooge edasi, töstab tuju vähemalt.

template

wheeep. kell on 15.15. on 9. mai. jajaa..on kyll. päike paistab ja öues on about 25 kraadi sooja. meeldiv. inglise keele examiga sai nyyd yhele poole. kax weel ja siis adios eesti. kuidagi viisi ikkagi. isegi, kui tyrki ei lähe, siis siia ikka ei jää. that's settled. so. esialgu selline tuju siis, et...chillin kice juures. toas oleme. waatame juvenile usa teenmorallycorrect kräppi. or kice waatab, mina räägin iseendaga ja kuulan linnulaulu. yritasin pilte ylesse saada aga awastasin, et mind lihtsalt ei huvita.
doodles. now what. yxindus ja igavus. ainuke sure thing on päewitamine. homme jälle. kuni olen neeger. dzaast.

*rocki zip*

mina olen feik
sina oled feik
tema on feik
meie oleme feigid
teie olete feigid
nemad on feigid

more>>

ah im just bored and lacking of dima. sometimes i get all nerdy about it.

'home' [fake]

olen jälle kuressaares. peaaegu masendav aga mitte weel päris. kui jöudsin, siis jooxis kyll kokku. raagus puud, kylm tuul..ja lisax terve linn haises nagu sönnik. ja mida ma sellest siis arvama peax. mutt mängis solvunut, aga ma ignoreerisin ja hakkasin oma rida ajama. ma ei viici enam temaga seda mängu mängida. ma ei taha jälle end miski puberteedikuna tunda, missest et tema antud juhul on seda rohkem kui mina kunagi. see sellex.
nyyd siis istun kice juures. tripin internetti läbi ja joon mahla. suhtkoht mitte midagi pole teha, nagu ikka siin linnas. tahax tagasi koju...aga sinna enam tykil ajal ei saa. esitex examite pärast, teisalt seal pole enam seda, mis tartust kodu teeb. ma ei tea kauax, ma ei tahagi teada. aeg ei ole meie jaox oluline. isegi, kui olex, enam ma alla ei annax asjade suhtes. see köik on liiga oluline. vöib-olla ka köige olulisem mu senise elu jooxul. jahh, töenäoliselt.
yxköik kui kaua ja kuidas, aga sinna ma jöuan, kuhu ma kuulun.

heh. ma olen nii edev. lippasin just kcie piianama teise tuppa, et ta minust pilti teex mu uue haircutiga. damn i'm gorgeous. what a waste tegelikult. möelda waid...terve suvi..(or less kui hästi läheb) tsölibaati ja waatlejastaatust. aga mis seal ikka. kiiret pole...
(8) dimadimadimadimadima (8)
*sigh*
miss uuuuu alreaaadyyyy.....and more

24 kraadi ja lehtes puud...

howdy. jällegi istun annelinnas. ma ei tea, mis täna toimuma hakkab. wahet ei ole ka. ma olen selle kohaga niivörd harjunud, et vöin olla yxköik millises aktsioonis. ja see on vist hea. pole ammu kuskil end nii koduselt tundnud kui tartus. isegi kuressaare pole enam see, mis ta oli. ausalt öeldes on see minu jaox nyydsex tyhi koht ja maha kantud. mitte miski ei hoia mind seal enam kinni. kohe olen ma waba ja siis ma ei lähe enam tagasi, kuhu ei kuulu. nyyd hakkab midagi muud...midagi uut. aga ikkagi parem kui warem. must be. simply.
siin on soe ja inimesed on ilusad ning head. mujal seda pole. vist...
no igatahes. te weel yllatute, kuhu ma maandun. ma isegi yllatun. aga vöörastel illusioonidel on nyyd löpp.
aaa..meil oli kice-tibufest kah eelmine nädalawahetus. ma ise ei osalenud sellel kuigivörd. mul oli seriously muudki teha. olla suitsiidne näitex. vöi olla önnelik teisex. yxköik mida. parem ikka kui surnux juua end. juba ammu enam ei suuda ega taha. see on wana mina. uus mina oskab weel palju muudki. igatahes. tallinnas käisin ka tiiru ära. kedagi kohalikku peale pörsa ei näinudki. löin aega surnux elsewhere. no regrets. jällegi osa paremast visioonist exole.
well. nyyd siis. ootan kui dima walma saab. lähme vist kuskile meca poole grillima XD so i've heard. no mis iganes. wahet ei ole. oluline on see, et see on viimane öhtu, kui teda näen. ja ma ei ole halvas tujus. i noticed, et on asju mille puhul aeg siiski on kehtetu. töeliste asjade puhul näitex. aga see sellex. aitab kah täansex. :)