lana still continues..

Mul hakkas piinlik iseenda ees, et ma endaga nii ammu rääkinud pole. täna on 21. juuni. mis tähendab päris mitut asja. öösel algas suvi ja täna öösel viis kuud tagasi juhtus, see millest ma enam ammugi möelda ei taha. sisuliselt tundub, et see on ka selle aasta point break. seega ka vahekokkuvötete aeg. horoskoobid pole siiani mööda pannud ning ega kaardidki. järelikult ei tasu muuta muud, kui hoida silm peal finantsil, millega sai ilmselgelt natuke priisatud viimased kuud. edasine tegevusplaan viib mind taaskord sinna, kust köik on alanud ja löppenud. ehk euroopa südamesse. seal on see midagi, spirituaalselt rikastav ja tasakaalustav. see midagi, mis annab tunde, et köik siiski on vöimalik. siiani on mind tagasi hoidnud teadagi mis sündmused elus, aga nüüd ma ei pea töepoolest enam hobust hoidma. ma ei pea töepoolest enam mitte kellelegi aru andma. vähemalt mitte neile, kellel on sisuliselt aastakümme üksköik olnud mu tegemistest ning kes alles nüüd ennast ilmutama kipuvad. vöiks muidugi väita, et keegi on süüdi, keegi ei hooli öigel hetkel, kuid ma ei leia, et enam siin kohas, kus mina seisan, saab rääkida süüst. aeg on seal maal, et me köik oleme wabad ja süü, kui selline, on eilne päew. praegu on waja ära minna ja mitte tagasi tulla, muidu on liiga hilja. siiani on paigal hoidnud mind seesama kurikuulus süütunne, milles ma ei ole süüdi. milles ma ei olnud osalinegi, aga millesse mind suruti. mu hullusenäitajad on taaskord laes ja see on see, mis triggerib minus sisemise wabaduse. öues on pilvitu taevas, aga kardin on ees, sest ma vöin. kell on kolm päewal ja ma olen paljas, sest ma vöin. ja lana on mänginug mu arvutis 5,156 korda, sest ma vöin. haaa, ja täna üllatus-üllatus on Elizabeth Grant'i sünnipäew. mis juhustest saab maailmas rääkida. ..hmm. pool tundi paus ja juhe koos. peaks vist iluprotseduure rakendama, tho i actually feel fabulous. heheheh. life iz goood ^^ and i haz purrfect playmate für life.