elu kandub taaskord klassika radadele. olen tööl, löpetasin just suitsu, mis mind oksele ajas. ümber on waikus, ainult kokk tambib köögis liha. päewa ainsad kliendid käisid töenäoliselt juba söömas ära. nyyd istun netis oma räpaste mötetega ja leian, et bljad ma olen söltlane. i cant eat without forcing myself, i cant sleep without help from my white friends. ja töttöelda, kas see köik juba kord ei ole olnud. sees on näriv adrenaliinitunne, et see ei ole löpp, see ei ole kunagi löppenud, see ainult algab ja algab uuesti ja uuesti. it does drive me nuts, aga nagu iga söltuvusega...u just need more.
aa ja "meeldiv" debiilne vahemärkus pattayast.
tuleb juurde neiu: "niii äge *iccicc* et ma pole ainus, kes oma söbrannadega trikke teeb! *gigglegiggle*
-WTF?!-
ma sul teen trikkkkke raiskkk.
minust lahkus seitse kilo negatiivseid emotsioone ja rasva. olen nagu brand new mina. funky fresh y0
3 comments:
have some respect for me! ja ära pasunda netis sellest kus ja kellega sa trikitad.
vittu
minu mäletamist mööda ei olnud sa seal, et kommenteerida, millest käib jutt.
ja juhiksin tähelepanu, et blogis endiselt vöib öelda, mida sülg suhu toob. ma ei leia, et ma kellegi tundeid sellega postitusega riivanud oleksin. tölgendamise küsimus järelikult.
ei arvanudki, et sind kotib... never mind
Post a Comment