[argh] angry scots

howdy-ho mulle sellel kaunil kurat teab, mis hommikul. vist on kolmapäew. mingi pohmakavine käib yle, sest eile sai rockus joodud jällegi liiga palju. mose ja kadri ja sveni ja viili ja tanniga. mitte et see just tyypiline wersioon olex, aga millegi pärast on mul kopp ees tunne, nagu ma teex seda iga päew. to think of it, ma ei ole väljas joonud tallinnas mingi yle kuu, but still. things make me feel bad. köik oli imeilus....ska sai otsa. nii pea, kui see juhtus, lasime saxa jalga. ma bluffisin joyful joyfuli, sest tegelikult ma ei saanud maanteedest seekord midagi. saksast kyll, aga mitte teedest. aga ma teadsin seda ka ette, sest ma waevasin rohkem pead paranoia ja peika pärast muretsemisega, kui actually asja enjoyimisele. ja siin siis nüüd tulemas. köhin nagu loom juba nädal aega ja lahmin palaviku tablasid sisse. ma arvan, et mu närvid ytlesid ylesse. anyway...saxa oli yle ootuste parim asi, mis yhel suvalisel suvel ette vöib tulla. köik oli nii perfektselt paigas. finantsseis, yrituste ja une wahekord, alko amount päewades, ja yldse days full of love. sounds peachy yes.. of course seda see oligi, kui välja arvata paar tillukest fakti, nagu paljaks warastamine ja kyti ylinegatiivne seisukoht minu tulevasse töösse. it bothers me ja a lot. mul on mingi kinnikiilunud tunne nii vöi teisiti ja ta syvendas seda. vähe sellest, et ma oma elu umbes 70% raames elan, nyyd ei saa ma ka enam ymber pöörata. köik ongi paigas. hetkel on vist weel viimane nädal, mis kuulub mulle. sisuliselt peax ma juba praegugi tööle minema, aga ma ei saa wedama. (perrse ma köhin kopsud välja vist, ainus, mis seda leevendab on nonstop suitsetamine, how healthy of me) peika hakkab homsest tööle. kui ma nyyd öigesti aru sain, siis weel kahel kohal. lisaks on ta asjad nii kaugele saanud, et sebis mingi korteri. i dont get it. kuidas ta seda köike nii fantastiliselt kiiresti teha saab. mina sain poole nädala jooxul hädawaevu panga ja id-kaardi asjad aetud. pluss....kuidas nyyd öelda. who made her the organisator one. see riivab mu isast ego. vöi noh, asi pole vist ka selles mitte, asi on mu olematus usalduses inimestesse generally. tundub pisut absurd, et köik lihtsalt sujub ette ära. ma seriouslt arvasin, et see asi ei önnestu nii lihtsalt. aga nüüd on see siis siin. oce nina all. järelikult ta usub minusse, aga ma olen endiselt loll ja mitte tasemel, kuigi ma blufin. ma ei taha enam bluffida, ma tahan seal sees elada ja seda nautida. olgem ausad, see paar nädalatki, mis me 24/7 koos weetsime, olid lihtsalt imeilusalt sümbioosis. this is it. järelikult...ma pean loobuma oma möttetusest igal tasemel, ma pean hakkama olema. lets say,. et homme-ylehomme lähen saarde, näitan sociaalse erm....kohustus on halb söna...sociaalse vöimaluse möttes oma näo ära, lähen tööle, teenin oma silmakirjalikku kapitalistlikku raha, actually teenin, teen midagi, kolin nahui siit. möelda...the life i actually wanted, but so highly scared, on less than a week away. kui ma muidugi sain öigesti aru maailmast. sitta kah, kui ei saanud, siis tuleb plaan b, midagi walesti minna ikkagi enam ei saa. what would love do? that's exactly, what love would do. love would be the best for her and to myself. and they both know in their hearts how to treat each other. blow off the mind and just do it u shit.
hahaa....mix mul james browni arvutis on? well....teex yhe suicu, viil ja tann ärkasid ka ylesse....teha pole kyll munnigi, as wiil didnt get in the eka, aga well ei tasu vist lasta selle tuju langetada...not that i have it anyway, aga hype hype hype. luck! glück!