tuhandeid kilomeetreid edasi...vöi siis tagasi

tuhandeid kilomeetreid edasi...vöi siis tagasi
tagasi. slovakkiast. turismitrip to the hell. ja kui kedagi kotib vähegi reisimine, siis mitte iial ei soovita ma turist olla. reisi märksöna on KiireKiireKiire. ja loomulikult kohale kuskile öigex ajax ei jöua. which means, et ma jäin ilma nii mönestki hommiku-öhtusöögist ja waatamisväärsusest. ja ikkagi pidin KA hääletama, sest pedagoogis on, andke andex, algusest löpuni siiski egotsentrilised sitapead. rääkimata sellest, et meie buss oli möeldud talve trippidex ja ytles jupp jupi haaval ylesse. alustadest kliimaseadmest, löpetades mootori endaga. njaa tugevat närvi ja head pöit on waja, et selline kolme ja pooole tuhandene ajaraiskamine yle elada.aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida. sisuliselt ma läxin tatratesse pead selgex saama. sain aga wastupidise olukorra. nyyd ei tea ma enam yldse, mida ma tahan vöi elult ootan. tean waid seda, et mu hing vöi syda vöi call it whatever jäid mägedesse. seal oli rahu. seda ma ocisin...ja selle ma taas kaotasin.niipea, kui saabus poola piir, kadus mul igasugune tahtmine jälle eestit näha. kahju ainult, et mul ei olnud kellegagi seda tunnet jagada... isegi sönumeid saata ei saanud. midagi ei saanud...ainult waadata.ja siin ma siis jälle olen. istun kice juures arvutis. dealin reaalsuselaxuga. a la kuhu dokumendid sisse viia, pubetsev mutt, dima ikka kurat teab kus ja kurat teab kauax, motivatsioonitus..all i want is to be on the roads. the neverending roads. aga ma ei taha seda yxi. ja ma ei taha, et ma jääxin kellelegi völgu vöi vötaxin kelleltki midagi ära. see ei ole mu eesmärk. minu eesmärk on rahu ja harmoonia. ma vöin olla klishee. kes mind keelab. töde on see ju igatahes. minu töde vähemalt.

jään teid igacema mäed. selle pildi vötan ma endaga kaasa. alatisex.

Gljuk'Oza

mul on vist körini. ma pole joonud nädal aega. suicetanud ka mitte. ma olen loobunud. olen kodus...koos raamatute, muusika ja laavalambiga. absoluutselt muud ma enam ei waja, ei oskagi wajada.
täna midagi minus muutus taaskord. ma loobusin vöitlemast. läxin lihtsama ja easy-going wastupanu teed. ja kas seda saab mulle siis ette heita?!? vähemalt nii tunnen ma jälle lihtsatest asjedest röömu. naudin elu, mitte ei hala asjade yle, mis on juba eile päew. kahjux/önnex. ja elasingi jälle köik yle.
nyyd ma siis waatan, mis edasi saab. ma ei muuda midagi, ma ei vöta ka ette midagi. see köik on teiste teha. nende, keda huvitab. keda ei huvita....no their loss. cause i was worth it.
pleier raibe on ka paranduses juba, kuigi ma ta laupäewal ostsin. kuradi tehnika.

kuradi 30 kraadi sooja öues. kuradi päike. ma vihkan tulekut siia...fckn internetti...see ainult ajab mind närvi ja paneb MÖTLEMA. see on viimane asi, mida minu olukorras teha.
gosh, i'm such a emocional loser. should quit everything.
ja mitte ainult oma peas

hangoverkuup

blogger on tore koht. exole. tuled siia ja walad sita maha, ilma et keegi kunagi öelda saax, et shut the fuck up vöi midagi. fantastiline.
nii mis ma siiis nyyd uut korda saatnud olen since the last time. esitex me kicega eile rövedalt haisesime, sest me suucime end teenindusmajja magama juua. ai. ja üüratus koguses viina siiski. halb. väga halb. kodus kui sellises on jälle mingi waikusewanne or who counts. aga see on juba nii tyypiline,et oxe tuleb peale. nyyd ma ocustasin kainex hakata. aga sellest ei tule midagi välja, sest paari minuti pärast on kice siin ja me lähme maq juurde.ah hui selllega. kooli peax ka jöudma. though....ahpersse

mnjaa. mönikord on lihtsalt nyri. istud kice juures. nagu ikka. awastad, et nädal aega ei ole mitte millegi erilisega silma paistnud. maybe ainult pinda käinud inimestele oma halaga vöi liiga purjus olekuga. peikaga pole ka yle nädala vist juba rääkinud. möned yxikud messid ja nyyd vöeti mult needki taaskord ära.
yeah...korra sai tallinnas käidud. paistis isegi ylesmäge minevat. no nii inimsuhted ja finantsolukord. aga vöta näpust, seegi vaid loll nali, ei midagi enamat.
siis weel tartu. see töotab head exju. noOot. ma sirgelt magasin selle maha, sest ärkvel olles olid parakad ja yxindus liiga välja kannatamatud.
nojah ja siin ma siis jällegi olen. isegi illusioonid rööviti lihtlabaselt ära. nutin i can do about it...vöib-olla ei tahagi.
lihtsalt degenereerun kuressaarde äre, kuni keegi enam ei mäletagi, kes ma selline olin. möni vöib-olla...aga kauax temagi....

rainy days

same old. same old. ma olen kurb ja väsinud. alustame siis algusest. kuigi ma ei mäleta, millal see algus oli yldse. vist neljapäewal. istusin netis ja siis ryndas mind dima. vötab ikka juhtme kokku kyll, kui oma peika persse saadab ja kurat teab kuidas suhtub asjadesse. aga see pole oluline. we all have our bad days. ma lihtsalt loodan, et see läheb yle ja ta on varst jälle siin ja köik on korras. njah. see päew siis. viil kucus ka enda juurde. läximegi siis. jöime weini kice ja hertta ja asjadega. then mose called. yx tuttav tsikk oli end yles poonud. aina paremax ex. öhtu jätkus jupi ja luhilaga trapi juures. ikka positiivsemas suunas lugu. löpp saabus kuskil slummis. olex ma kainem olnud, olexin kultuurishoki saanud. so jah...jöime siis parmaleide, reena ja maq'ga viina. MIDA selckonda.
ärkamine. kodu. ja polex waja olnud. rotten hakkas ära surema. läxin tagasi, et sellepärast juba juua. called to marii...söber vöi nii ikkagi.
ja siis pidin ma kingakarbiga liinu hoovi minema, et mu jahtunud söber ära matta. tegime liinuga seicmesajase. ja jällegi uni. siin ma siis nyyd olen. mängisime kice wormsi terve päewa. edasi ei oska midagi teha. koju ka ei taha, juua enam ei taha.tahax tallinnasse minna. saax waheldust. ja seda ei ole mötet vist yldse öelda, et ma dimat tahan. mulle vist jääbki ainult tahtmine ja ootamine selles loos....
-sigh-
näeme ,siis teeme

-viisidiaeg- entering the cabinet - hell-o doc.

haaa. ja just siis kui enam ei viici, on jälle ajsad liikumas. nad tegelikult kogu aeg on, aga alati ei viici ma seda tähele panna. niisiis. eile. olin ma yle pika aja lapsikult röömus ja nägin waimusilmas aasa ja liblikaid. tsillisin ringi ja sain ocustava köne, mis paneb systeemi soovitud suunas tixuma. öigemini juba pani. sest selle arvelt sain löpux 9 kuud kestnud waikuse ära klaarida. for example. ja hea tunne tuleb peale, sest see on igas möttes alles algus. suvi tuleb. finants paraneb. enesetunne paraneb. mu vihatud koool löppeb. ja ei tule enam kunagi tagasi. on waid paar lahtist oca, mis, ma olen kindel, loxuvad ka ise paika. or noh...they are there already. they always have been..
nii, et et...doodles ahvid. wish me luck.
elu ON lill!

prodigy - girls

ärritunud. natuke. yldiselt on köik täiesti tavaline. examid, mis mind jätkuvalt ei huvita. käin ainult kohal ja kirjutan loomulikust intelligentsist asju walmis. dima on ajatux ajax tyrgis taaskord. mina istun saaremaal ja joon end täis. isegi wööraid naisi ei viici näppida XD räägin ainult briti ja tyrgi tyypidega msnis. ma ei tea, mix kurat mul seda weel waja on, aga kui välja mötlen, siis ytlen ex.
nagu arvata ongi, mitte midagi tegelikult ei toimu. liigun ainult väliselt ringi ja huvitun elust. möte on kaugel eemal, seal kuhu ta kuulub. köik tundub nii tyhine ja tyytu. lugesin coelho -zahiri- läbi. see tegi enesetunde väheke kindlamaks. mitte et ma ebakindel yldse olex, aga still. fck. see ongi haige, et köik on nii paigas sisemiselt. ja reaalsuses on ooteruumi efekt. mul on visiidiaeg ja mul on kabinet, aga ma ei saa weel wastuvötule minna. ...liiga palju symbolismi. ja rynnakuid. ja yldse ebaolulist saasta. prse, ma loen parem kellegi teise blooge edasi, töstab tuju vähemalt.

template

wheeep. kell on 15.15. on 9. mai. jajaa..on kyll. päike paistab ja öues on about 25 kraadi sooja. meeldiv. inglise keele examiga sai nyyd yhele poole. kax weel ja siis adios eesti. kuidagi viisi ikkagi. isegi, kui tyrki ei lähe, siis siia ikka ei jää. that's settled. so. esialgu selline tuju siis, et...chillin kice juures. toas oleme. waatame juvenile usa teenmorallycorrect kräppi. or kice waatab, mina räägin iseendaga ja kuulan linnulaulu. yritasin pilte ylesse saada aga awastasin, et mind lihtsalt ei huvita.
doodles. now what. yxindus ja igavus. ainuke sure thing on päewitamine. homme jälle. kuni olen neeger. dzaast.

*rocki zip*

mina olen feik
sina oled feik
tema on feik
meie oleme feigid
teie olete feigid
nemad on feigid

more>>

ah im just bored and lacking of dima. sometimes i get all nerdy about it.

'home' [fake]

olen jälle kuressaares. peaaegu masendav aga mitte weel päris. kui jöudsin, siis jooxis kyll kokku. raagus puud, kylm tuul..ja lisax terve linn haises nagu sönnik. ja mida ma sellest siis arvama peax. mutt mängis solvunut, aga ma ignoreerisin ja hakkasin oma rida ajama. ma ei viici enam temaga seda mängu mängida. ma ei taha jälle end miski puberteedikuna tunda, missest et tema antud juhul on seda rohkem kui mina kunagi. see sellex.
nyyd siis istun kice juures. tripin internetti läbi ja joon mahla. suhtkoht mitte midagi pole teha, nagu ikka siin linnas. tahax tagasi koju...aga sinna enam tykil ajal ei saa. esitex examite pärast, teisalt seal pole enam seda, mis tartust kodu teeb. ma ei tea kauax, ma ei tahagi teada. aeg ei ole meie jaox oluline. isegi, kui olex, enam ma alla ei annax asjade suhtes. see köik on liiga oluline. vöib-olla ka köige olulisem mu senise elu jooxul. jahh, töenäoliselt.
yxköik kui kaua ja kuidas, aga sinna ma jöuan, kuhu ma kuulun.

heh. ma olen nii edev. lippasin just kcie piianama teise tuppa, et ta minust pilti teex mu uue haircutiga. damn i'm gorgeous. what a waste tegelikult. möelda waid...terve suvi..(or less kui hästi läheb) tsölibaati ja waatlejastaatust. aga mis seal ikka. kiiret pole...
(8) dimadimadimadimadima (8)
*sigh*
miss uuuuu alreaaadyyyy.....and more

24 kraadi ja lehtes puud...

howdy. jällegi istun annelinnas. ma ei tea, mis täna toimuma hakkab. wahet ei ole ka. ma olen selle kohaga niivörd harjunud, et vöin olla yxköik millises aktsioonis. ja see on vist hea. pole ammu kuskil end nii koduselt tundnud kui tartus. isegi kuressaare pole enam see, mis ta oli. ausalt öeldes on see minu jaox nyydsex tyhi koht ja maha kantud. mitte miski ei hoia mind seal enam kinni. kohe olen ma waba ja siis ma ei lähe enam tagasi, kuhu ei kuulu. nyyd hakkab midagi muud...midagi uut. aga ikkagi parem kui warem. must be. simply.
siin on soe ja inimesed on ilusad ning head. mujal seda pole. vist...
no igatahes. te weel yllatute, kuhu ma maandun. ma isegi yllatun. aga vöörastel illusioonidel on nyyd löpp.
aaa..meil oli kice-tibufest kah eelmine nädalawahetus. ma ise ei osalenud sellel kuigivörd. mul oli seriously muudki teha. olla suitsiidne näitex. vöi olla önnelik teisex. yxköik mida. parem ikka kui surnux juua end. juba ammu enam ei suuda ega taha. see on wana mina. uus mina oskab weel palju muudki. igatahes. tallinnas käisin ka tiiru ära. kedagi kohalikku peale pörsa ei näinudki. löin aega surnux elsewhere. no regrets. jällegi osa paremast visioonist exole.
well. nyyd siis. ootan kui dima walma saab. lähme vist kuskile meca poole grillima XD so i've heard. no mis iganes. wahet ei ole. oluline on see, et see on viimane öhtu, kui teda näen. ja ma ei ole halvas tujus. i noticed, et on asju mille puhul aeg siiski on kehtetu. töeliste asjade puhul näitex. aga see sellex. aitab kah täansex. :)

mul on juhe koos. mitme asja pärast.
1. jalutasime eile sepa tänaval. pirx, mina, kice ja kristiina. vöib-olla oli meid weel, aga aju ei registreerinud ära. anyway. out of nowhere lendab selga mendikong koos...yllatu-yllatus mati sepa ja ta fkcn paxu paarimehega. ei no tore-tore täisealine olla. aga meie alaealisel osal nii hästi ei läinud. alustusex sai jalaga ja siis lykati weel "viiiisakalt" kongi ka. ment on meeldiv, kas pole, aita seda hoida puhta ja korrlikuna. no fuck. minu möistus ei vöta. mix peax kax keskealist kainet kappi, kes tööötavad auväärses riigiametis, pexma 16-aastast poissi. eriti weel kui viimane pole isegi ebaviisakalt käitunud. mystika. ja köige hullem on see,et ise ka midagi teha ei saa. menti lööma ei lähe ju. anyway...minu arvamus nendest affidest langes weelgi. miinus tuhat raisk. ise olen ka samade afffide käest töukamist-sikutamist saanud. aga mina panin röökima, et policeivägivaaaaald.
raisk noh. vihasex teeb see kapitalismibeebi
kellele teda vaja on....
2. ....vot sellega ma ei oskagi alustada. ega löpetada. ega olla. tuleb välja, et mitte keegi ei suuda olla ajale immuunne. ja see ajab mind närvi. sest niimoodi kaob usk ära. ja kui usk ära kaob, ei ole enam midagi. siis ma murdungi. vötan isase peika, saan lapsi, käin tööl, maja, koer, auto....ja olen seest nii katki, kui katki annab yldse olla. ja löpmatult önnetu. sest elu ei ole elamist väärt. aga ma ju tean ,et on. ja ma ei taha olla ei keegi muu kui ma ise. aga kui juhtub nii, et usk kaob, siis ei jää muud yle. ma enam ei suuda. liiga palju on liiga palju ja asjadel tegelikult on piirid kuskil.
nii lihtsalt ei juhtu. see pole vöimalik. sellised asjad ei sure. köik muu vöib, aga see jääb. nii et....ärgem andkem mulle pöhjust olla keegi, kes ma ei ole. te ei tahax seda isegi.

heeey. that's a funny morning i have here. pirx pörutas kooli, mina mitte. istun siin yxi ja kuulan waikust. kristiina ja kice peaxid ka warsti saabuma. ei tea, peax väikse ölle tegema vöi. no ju paistab.
aga eile oli ka seff. tuleb tunnistada. tegime oma uue squati kodusemax. töime laua ja tugitooli. briljantrihelisega pildid seina ja kardin uxe ette. nagu kodus. yldse oli chill. kristiina koer oli ka kaasas. yritasime teda squatikoerax harjutada aga tal hakkas kylm ja igav. soojendasime teda pirxi jopega XD
no c'mon....töukoerad :P
gosh, ma ehmatasin. kass laamendab akna peal.
no nii kuulame siis pirxi mussi ja....reiditiiru peax ka ette vötma nyyd vöi mis...

random friday...

njaah...täna oli produktiivne päew, kuigi ...oli hoopis teisiti plaanitud. enam-vähem lebo pidi hoopis olema. no mis seal ikka, tegin oma sada kontrolltööd ära, wedasime kicega taara minema, ostisin suicu. nyyd istun kice juures. kuulen poole körvaga le tigret kuskilt. ise istun waikuses. tuju on selline. sain peikalt kirja. mitte just eriti promising ja motiveeriv. kui hästi läheb siis jöuab ikka järgmine nädal eestisse. kui jöuab. ma loodan...
ma ei jaxa enam kaua yxi olla. see ajab löppude löpux ikkagi hullux. näha ideaalsust ja perfektsionismi ning siis see teadmata ajax kaotada endast mitte olenevatel pöhjustel. absurd. ma ei usu sellesse. in fact...see on mingi loll nali.
either way...täna siis reede jah...peale selle teadmise pole midagi tarka möelda. joonud pole kax nädalat. antisociaalsusega olen ainult hiilanud.
äkki väike getolax täna :S squat on igatahes ära lagastatud ja sinna minek lykkub vist järgmisse talve... if there is any next winter.here i mean.
ah shoulda-woulda-coulda. nothing else matters anyway...
-ootereziim-

intersesting...rather. kui köik tundub weel eriti meeldivalt perses täna. it supposed to be my happy happy joy joy day, aga vöta näpust. anyway dima supposed to arrive today..juba ammu. but things just don't work out, do they. ta vöttis kätte ja jäi oma lennukist maha. no exju paar päewa siia wöi sinna, aga kurat ma olen juba yle kuu lihtsalt oooOOOooodanud. ja söönud ära suurima koguse rahusteid ja unerohte kui kunagi warem. häiriv. mingit viisi allaandev tunne tekib juba waixelt. it's so much easier to be weak....*sigh* isegi juua ei jaxa enam...

hmm...et tegelikult ma ei viicigi...antud juhul midagi öelda, aga ma awastasin, et ma olen sociaalfoob ja ma pean alati midagi ytlema, seega bloogin. ja olgem ausad rate ei ole just köige privaatsem koht, kus aega surnux lyya. yldse peax end ära blokkima siis ei saa mitte keegi enam mitte kunagi minu mulli ronida. aga nad ikka ronivad, nad arvavad, et mulle meeldib suhelda. tegelikult ei meeldi. isegi inimesed kui sellised yleyldse ei meeldi. loomad ka mitte. tahan olla yxi mecas ja ennast segi tömmata. muud ei olegi waja. ma olen muud näinud ja see on ebawajalik elux. seda nad jälle ei tea. nad ootavad enamat. enamat ei ole kurat vötax olemas. jaaah...ex ma siis waatan yxi, mis illusiooni taga on....