pilves reede.

tyra. marru ajab. päew ise algab suhteliselt meeldivalt (niivõrd-kuivõrd). kaua saab magada, hommikukohvi, plaan edasiseks töllama minna, supermodellid telekas, neli filmi võrratus tempos tõmbamas ja siis teen hotmaili lahti. ja tuju langeb nagu kivi veepõhja. jälle kuskil keegi tuleb ja pmst nöuab raha mult. i just dont dig it. köikjal tahetakse raha, küll ühe, küll teise asja eest ja löppkokkuvöttes ka asjade eest, millest sa mitte munnigi tegelikult teadlik ei ole, vöi millest said ilmselgelt liiga hilja teada. raha, raha, raha. ja oleks siis füüsiline raha, köik keerleb mingi virtuaalsete numbritemängu ümber, mingi udupeene mittefüüsilise toote pärast. iga päev, kui ma end näole ei anna, tiksub mu miinus suuremaks. müstika, astud hammasratta süsteemist välja, keeldud olema osake mutrikestest ja järsku oled sa kogu maailmale völgu. ma keeldun völgu olemast asjade eest, mida ma ei ole käega katsunud vöi hambaga hammustanud. bljad, sa investeerid millesegi vaimsesse oma taskust (vöi siis kellegi taskust) ja kui otsustad ühel ilusal päeval (olgu sa neetud selle eest muidugi), et su vaim on tegelikult teistel radadel, ei huvita see sisuliselt kedagi. once again...jadakood nullist alla poole. gimme a break, ma läskin saja erineva pöhjusega minema ja need oksemaigulised meeldetuletused ei tohiks mu päewa sittuda, aga vabandage väga, unustage mind ära. alive to the universe, DEAD to the world. ma ei tea, keda vöi millist institutsiooni ära spämmida oma peas roppustega. nojah...igatahes on see nagu peaga vastu seina jooksimine, ise olen vist süüdi, et sündisin bürokraatiasse, nüüd tuleb leppia, alla neelata ja käega lüüa. teiste inimeste rabelemine, mina olin, olen ja siiski jään i-DONT-give.f*cki'x (mitte segamini ajada puupäise jonnakusega, probleemide eest pögenemisega. see on juba asjade teine level. enam lihtsalt ei suuda vale asja ettur olla)

Tere!

Nutopia

Pärast kaht kuud vaikust, leian, et võib olla poliitiliselt korrektne midagi vahutada. Arvestades selle eluperioodi asotsiaalset suhtumist maailma, ei hakka ma lisama, kus, kes ja mida, sest kelle asi, on nagunii informeeritud. pigem keskenduksin tähelepanekule, et ma avastasin taas muusikateraapia, nüüd, kus selleks on aega ja võimalust. element, kaotatud kallihinnaline element, on taastamisjärgus. see sisaldab, nagu kauakadunud sõbrad kodanikud ehk on ka varem kokku puutunud, sigarette, vaikust, ühiskonna silmis halba muusikat, pimedust (kellaajaliselt võttes siis, valguse vältimist rulooga), iseenda mädanenud mõtteid. võiks arvata, et kui mitte midagi ei ole teha, siis peaks seda kõike palju olema. aga faktiliselt tuleb välja, et see eeldab siiski parasvöötme metsasid ja avarusi (või siis kitsaskohti). subtroopika on pask. andke andeks, aga...on. ma ei ürita siin vanakooli trendi ümber lükata, aga ma naudin sitta ilma ja sitta seltskonda ja sittasid mõtteid. see olen luuüdini mina. kui on päike, kaon ma ära. ärakadumine teatavasti ei ole tervislik. taastusravi läheb kallimaks maksma.
ma näiteks vihkan inimesi, kes räägivad tunnetest ja siis panevad laulusõnu blogisse. no ses mõttes, et imege ****


you came to suck my dick little boy didnt you know that
everyone else seems to be enjoying themselves

my gerenation

I've seen the best minds of
my generation running on empty,
super glued to the T.V.,
dreaming of prosperity,
talking incessently...
saying nothing

sleepin on platforms in train stations
sippin on chemical cocktails
alive to the universe
and dead to the world

hallucinating delusions of mediocrity and candied
desperate in the pursuit of cool
hes in a suit
shes in a straightjacket

7-11 nightmares at 3am

ive seen the best minds of my generation
caught up in the virtual reality of living
memorizing pin numbers and secret codes
swaying robotically to nonexistant rhythmns
flashing membership to clubs so exculsive that no one belongs

scared shitless
witless
clueless
useless
tight fisted
tight lipped
tight assed
half assed
ass licking coke sniffing money grubbing ego JABBIN'

sniffling and goveling
moaning and groaning

the city's all wrapped up in plastic
like an electronic cocoon
if you lay in the street
you can hear it humming
filling up slowly from underground
if you close your eyes
you can observe the blue prints
the man-made DNA that spirals
breathlessly out of control
as synapse collapse
bridges snap
into a restless utpia

jesus said
lay down your arms
jesus said
children come home

my generation

NUTOPIA


no vahi, kui hea sai.




----------------
Now playing: Pigface - Fuck It Up
via FoxyTunes